4. Füüsika

Lemming - l3mst0r@bumblbee.demon.co.uk
Uudishimu *võib* tappa Schrödingeni kassi.

Leif Wahlberg - passerby@swipnet.se
Newtoni amneesia
Kui Newton mõtles välja "Relatiivsusteooria koos kvantmehaanikaga", kukkus talle õun pähe ja ta pidi kõike otsast alustama.

João Batista jbatista@mail.pt
Teooria on see, kui sa tead, kuidas mingi asi töötab, kuigi ta seda miskipärast ei tee. Praktika on see, kui see töötab, aga keegi ei tea, miks. Füüsika osakonnas teooria ja praktika ühinevad: mitte miski ei tööta ja mitte keegi ei tea, miks!

robxxviii@aol.com
Aine on fundamentaalselt laisk - ta võtab alati vähima vaeva tee.
Aine on fundamentaalselt rumal - ta proovib alati kõiki teisi teid.
See ongi füüsika süda - kõik ülejäänu on detailid.

SA VÕID OLLA FÜÜSIK, KUI...

- sul pole elu ja sa võid seda TÕESTADA matemaatiliselt
- kui sa naudid valu
- kui sa oskad vektorarvutust, kuid ei mäleta enam pikalt (paberil) jagamist
- sa võdistad end, kui keegi ütleb 'tsentrifugaaljõud'
- kui sa oled ka tegelikult kasutanud iga funktsiooni oma graafilisel taskuarvutil
- kui sa vaatad peeglisse, näed seal füüsikut
- kui väljas paistab päike ja on 30 kraadi sooja ning sina töötad toas arvutiga
- kui sa pidevalt vilistad 'MacGyver'i tunnusmeloodiat
- kui sa teed alati oma kodutöid reede õhtuti
- kui sa tead, kuidas integreerida kana ja kuidas võtta tuletist veest
- kui sa mõtled matemaatiliselt
- kui sa ei taha vaadata midagi, sest kardad häirida tema lainefunktsiooni
- kui sul on lemmikloom nimetatud teadlase järgi
- kui sa naerad matemaatikute kohta käivade naljade peale
- kui sa tõlgid eesti (inglise) keele binaarkoodi
- kui sa ei suuda meenutada, mis on teadushoone ukse taga, millele on kirjutatud 'väljapääs'
- kui sa oled täielikult täidetud kofeiiniga
- kui sa keeldud tegemast midagi, sest sa ei taha aidata kaasa universumi soojussurmale
- kui sa arvad, et kõik mitteloodusteaduste loengud on kerged
- kui professor küsib, kus sinu kodutöö on, vastad sa, et määrasid juhuslikult tema impulsi nii täpselt, et vastavalt Heisenbergile võib see asuda nüüd kustahes Universumis
- kui sinu aju mõnukeskus on kärbunud tänu mittekasutamisele
- kui sa eeldad, et hobune on kerakujuline, et teha matemaatilisi arvutusi kergemaks
- kui sa saad aru rohkem kui viiest siintoodud indikaatorist
- kui sa teed antud listist koopia ja paned selle oma tuppa üles
- kui need indikaatorid rakenduvad sulle, on tõsiseid kahtlusi, et sa oled füüsik ja see peaks lõpetama kõik segadused sinu erialaga

MÕNED PÕHJUSED, MIKS ASTRONOOMIA ON PAREM KUI SEKS

10. Alati, on midagi vaateväljas.
9. Kui oled väsinud, puhka 10 minuti ja jätka.
8. Kedagi ei huvita, et sa oled inetu.
7. Sa ei pea tegema komplimenti inimesele, kes lasi sul vaadata (läbi oma teleskoobi).
6. Inimesed, kellega sa koos oled, ei fantaseeri, et sa oled keegi teine.
5. Ka 40 aasta pärast võid sa sellega regulaarselt tegelda.
4. Kui sa Clintoni maski kannad, ei arva keegi, et sa oled veidrik.
3. Pole oluline, et lapsed kuulevad sind ohkimas, ähkimas ja oigamas.
2. Vähem süütunnet järgmisel hommikul.
1a. Sa saad sellega tegelda kogu öö.
1b. Sa saad tegelda paljude objektidega korraga.

Killud 2001. aasta füüsika riigieksamilt:

Termodünaamika II seadus:
Isoleerimata termodünaamilises süsteemis võrdub süsteemi siseenergia muut süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude töö summaga. (Seda võib ka teistmoodi öelda).

Universumi energia on jääv. (Väide on õige, aga see pole TD II seadus.)

Energia muundumisel eralduv soojushulk on võrdeline aja, vajamineva jõu ja kiiruse ruudu korrutisega.

Termodünaamika on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju on keha võimeline oma temperatuuri muutma.

Termodünaamika on soojusnähtus.

Keha siseenergia muut on võrdne elektrivälja tugevuse ja välisjõudude töö summaga.

Termodünaamika on tehtud tööl eraldunud soojushulk.

Soojuse kandumisega ühelt kehalt teisele mõjutatakse ka kolmandat keha, mistõttu ei saa teine keha kunagi täielikult esimeselt kehalt loovutatud energiat.

Temperatuuri tõustes suureneb keha liikumiskiirus. Mida suurem kiirus, seda suurem temperatuur.

Newtoni II seadus
Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.

Jõud on võrdeline kehale mõjuva massiga ja pöördvõrdeline tema massi jagatisega. ( St jöud on võrdeline massi ruuduga?)

Kehale mõjuv impontentne jõud on võrdeline keha suurusega, aga suund on vastupidine.

Kehale mõjuv resonantsjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.

Keha jõud võrdub selle massi ja pealesurutud kiirendusega.

Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva konsultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.

Jõud on võrdeline kehale mõjuva massiga ja pöördvõrdeline tema massiga.

Kaks ühesuguse laenguga keha ei saa alati olla sõbrad, sest alati tekib neil probleem laengu säilitamisega.

Mehaaniline töö
Töö on jõu nihkesuunalise komponendi ja nihke korrutis. (jöu- ja nihkevektori skalaarkorrutis).

Tööks nimetatakse mehaniseerimist ja mehaanika parandamist.

Tööks mehaanikas nimetatakse seda, kui töö on tehtud mehaaniliselt. See tähendab seda, et tööd teeb masin.

Tööks mehaanikas on füüsikaline suurus, mis on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline keha kiirusega. (Oletades, et liigutame keha massiga m, tundub olevat loogiline, et töö, mida keha kallal tehakse, on keha massiga võrdeline. Ja kui kiirus on null, st keha seisab paigal, on töö lõpmata suur?)

Tööks nimetatakse mehaanikas seda, kui keha teeb tööd ja sellest tööst on meile kasu.

Tööks nimetatakse energia kulumist.

Tööks nimetatakse mehaanikas mistahes keha liikumist. Kui keha liigub, on see töö temale. Näiteks jöu õlg teeb tööd, kuna ta liigub.

Aega, mis kulub ühes minutis tehtud ühe ja sama rutiinse liikumisega, nimetatakse tööks.

Tööks nimetatakse igasugust liikumist.

Tööks nimetatakse momenti, mil tehakse teatud aja jooksul kindel vahemaa tööd.

Töö on rakendatud jõu ja vahemaa, kus tööd tehti, korrutis. (õige, peaaegu).

Tööks mehaanikas nimetatakse jõu suhet ajaga.

Tööks mehaanikas nimetatakse mingi eseme, objekti või keha liikumist, kulumist või hõõrdumist.

Tööks nimetatakse mehaanikas keha vajadust kasutada jõudu.

Mehaaniliseks tööks nimetatakse tööd, milles vabad elektronid pannakse elektrivälja mõjul sunniviisiliselt tööle.

Kui keha suudab kasutada piisavalt jõudu, et ennast edasi nihutada, siis nimetatakse seda tööks.

Tööks mehaanikas nimetatakse mingi jõu rakendamist.

Tööks nimetatakse hulka, mis mingi keha teeb mingil ajaühikul.

Töö on kehale mõjuva jõu mõjul nihkunud suuruste korrutis.

Mehaanikas nimetatakse tööks rasket või siis mitte nii rasket füüsilist või füüsikalist tööd. Tarvis näiteks mingi raske asi ühest kohast teise tõsta. Ühe meetri kõrgusele näiteks. Tuleb appi mehaanika ja teeb töö ära.

Töö on võimsuse ja aja koosjõul tekkiv nähtus.

A=N+Z - N - neutronite arv, Z - prootonite arv, A - töö (J)

Bohri postulaadid:

1. Statsionaarsete olekute postulaat: Aatom võib asuda ainult kindlate energiate olekutes.
2. Lubatud orbiitide postulaat: Elektonid aatomis võivad asuda ainult kindlatel orbiitidel, mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega.
3. Kiirguse postlaat: Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi.

Elekter ei liigu mööda ringjoont, vaid mööda ellipsit.

Bohri teooria 1. postulaadi kohaselt on aatomid ja molekulid teineteisest sõltuvad.

Statsionaarses postulaadis aatom ei kiirga, valitsevad kindlad energianivood.

Elektronid, mis ei neeldu Bohri postulaatide süsteemi käigus, need kiirgavad elektrone ja vastupidi.

Elektronid ümber aatomituuma ei saa liikuda pidevalt ümber aatomituuma, vaid ainult ainult kindlate vahemaade kaupa ehk lubatud ringorbiitidel.

Kui osakesel on kõik energiakvandid täis, pole ei tühje ega üleliigseid energiakvante, siis on ta ükskõikses ehk statsionaarses olekus.

Osake võib saavutada vaid neid orbiite, mille jaoks tal on olemas energiakvant, see tähendab orbiitide arv sõltub energiakvantide arvust.

1. Meteoriit on taevakeha, mis on sisenenud maailmaruumi.
2. Kõik taevakehad kiirgavad footoneid, mis kujutavad endast osakestevoogu.
3. Kõikidel planeetidel on nende kaaslastel on mingi kindel statsionaarne olek, milles nad on.

Sõltuvalt elektronide asetusest ja kiirusest aines oleneb aine olek.

Planeetidel on ellipsi- või ringikujulised orbiidid. Seoses gravitatsioonijõuga on planeetidel ainult ellipsikujulised orbiidid.

Kõik siin looduses on omamoodi radioaktiivne.

Aatomi osakesed võivad vabalt tiirelda kõigil orbiitidel, kui nad seda vähegi sooviksid, kuid liikumisteks erinevate orbiitide vahel peab osake leidma energiat.

Bohr tegi postulaatidega katseid vesiniku peal.

Kõik kehad ei asu ühel ja samal orbiidil, seega tuleb ette igasuguste seaduste rakendamine.

Lubatud orbiitide postulaat on jäänud siiski ainult lubajaks.

Energiaosakesed on statsionaarsetes olekutes ning nad ei liigu sealt kuhugile.

Lubatud orbiitide postulaat - osakestel on lubatud lahkuda orbiidilt teisele orbiidile.

Molekul läheb ühe orbiidi võrra aatomile lähemale ning kiirgab energiat.

Molekulil on lubatud korraks lahkuda oma orbiidilt kaugemale orbiidile ning sealt peab ta kohe tagasi oma orbiidile tulema. Naaberorbiidil ta neelab energiat.

Bohri postulaadid kiirgavad energiat (elektromagnetilist), muidu on nad neutraalses olekus.

Elektronid Bohri postulaadis paiknevad ümber aatomi. Ebastabiilsed aatomid aga kiirgavad energiat vahetpidamata.

Postulaat ei mõjuta teisi kehi ja ta jääb alati enda orbiidile.

Statsionaarsete olekute postulaat kujutab endast vaadeldava objekti statsionaarsust.

Kuigi aatomil puudub soojushulk, kiirgab ta ometigi valgust.

Iga orbiit on oma statsionaarse olekuga.

Statsionaarses olekus postulaat ei kiirga.

Bohri I postulaat ütleb järgmist, et planeetide vahel tiirlevad lubatud orbiidid, millele on antud kindlad mõõtmed ja suurused.

Aatom ei anna ära niisama ühtegi elektroni.

Aatommudelis on olemas nn. lubatud orbiidid.

Iga orbiit on oma statsionaarse olekuga.

Kiiratakse või neelatakse elektromotoorjõudu.

Sõltuvalt elektronide asetusest ja kiirusest aines, oleneb aine olek.

Mis on tähed? Mis on komeedid? Mis on meteoriidid?

Tähtedeks nimetatakse selliseid taevakehi, mis on kristallilise ehitusega ja mis kiirgavad valget valgust.

Komeetidel on suur kiirus. Nad tiirlevad ainult ümber oma kindla orbiidi.

Komeedid on pindalalt väga suured.

Tähed - keskeas planeedid, mis pole veel kustunud.

Komeet - liigub suure kiirusega päikesesüsteemis. Ta koosneb põhiliselt vesinikust ja süsinikust, ta liigub seni kuni vesinik on ära põlenud süsinikuks, siis jääb avakosmosesse hõljuma.

Tähed on taevakehad, mis kasutavad kiirgamiseks oma siseenergiat ja muidugi ka omavad seda.

Meteoriidid on väikesed planeedid, mis tiirlevad ümber Päikese ja kui nad omavahel kokku põrkuvad ja muudavad suunda ning võivad Maa poole kukkuda, siis nimetatakse neid kraatriteks.

Tähtedeks nimetatakse Maad, päike, steroid. Komeetideks nimetatakse Merkuuri, Mars, Jupiter, veenust. (nii ongi kirjutatud).

Tähed on gaasilised taevakehad, mille sfääri katab tuli.

Meteoriit - lendav kivikamakas.

Meteoriidid on tugevad rauasisaldusega kaljumürakad.

Tähed on gaasipilved, mis vastavalt temperatuurile omavad erinevaid värvusi.

Tähtede alla kuuluvad need, kellel on kindel marsruut, mida mööda täht tiirleb ja pöörleb.

Komeedid - elementaarosakeste kiirel põrkumisel tekkivad sähvatused.

Tähed on Kuu, Päike, Maa, Merkuur. Komeedid on Neptuun, Saturn, Pluuto, Jupiter.

Tähtedeks nimetatakse gaasi- ja tolmupilvi. Täht on sünnifaasis, elufaasis ja lõpuks täht kustub ehk sureb.

Kõiki taevakehi nimetatakse ühesõnaga tähtedeks, mis asuvad päikesesüsteemis ehk universumis.

Komeet - kosmoserämps, millel on saba taga.

Tähtedeks nimetatakse komeete. Komeetideks nimetatakse tähti.

Tähed on gaasilised hõõgkehad.

Tähed on hiiglaslikud planeedid, mis asuvad planeedist Maa eriti kaugel.

Meteoriidid kujutavad endast kosmosed ringihõljuvaid kivikesi, mis ei suuda enam universumi lõputus avaruses ringi lennata ja tungivad Maa atmosfääri.

Komeet on keha, mis lendab Maa atmosfääris ja põleb heleda leegiga.

Meteoriidid on taevakehad, mis on kukkunud Maa pinnale ja on registreeritud. (õige).

Meteoriidid on meteoorid, mis kustuvad ja langevad alla.

Tähtedeks nimetatakse neid taevakehi, mis asukohalt ei ole meie päikesesüsteem.

Meteoriidid on suurima kiirusega tähed.

Maaväline taevakeha - meteoriit.

Komeedid ehk sabatähed on suured kivikamakad, mis on pidevas liikumises, Kuna nendel on väga suur kiirus, tekib neile saba.

Tähtedeks nimetatakse kõiki taevakehi (kõik planeedid ja nende kaaslased jne), mis omavad kindlat kohta universumis.

Komeetideks nimetatakse taevakehi, mis kukuvad taevast alla kahjustamata maad.

Meteoriidid on võõrkehad, mis võivad kahjustada maad, selle kokkupuutel.

Koometiteks nimetatakse asteroide, mis liiguvad kosmoses ilma trajektoorita.

Kõiki päikesesüsteemi planeete ja ka päikest nimetatakse tähtedeks.

Tähtedeks nimetatakse taevakehi, mis on aktiivses plahvatavates protseduurides oma pinnal.

Komeedid on taevakehad, mis liiguvad jääva kiirusega ühes suunas otseteed mitte ringorbiidil nagu Maa.

Meteoriidid on suur parv komeete, mis liiguvad üheskoos ja neil puudub orbiit.

Tähtedeks nimetatakse planeete, asteroide, komeete.

Meteoriidid on kosmiline pügi, mis kukub Maa atmosfääri.

Tähed on taevakehad, mida me näeme seetõttu, et neile paistab päikesevalgus.

Meteoriidid on väikese massiga maailmaruumis vabalt ringi ekslevad kehad.

Täht on kiirgav taevakeha ehk süttinud asteroid.

Meteoriit ehk kustunud täht ja purunenud planeetide osakesed. Eestis on 7 meteoriidi kraatrit.

Killud riigieksami küsimuste vastustest töödest 1999.a.

Mehaanilise energia jäävuse seadus:
Mehaaniline energia on võrdne massiga ja pöördvõrdeline selle ruuduga.

Sulamiseks nimetatakse nähtust, mille käigus keha (aine) mass väheneb.

Sulamiseks nimetatakse nähtust aines aatomid tänu temperatuurile lagunevad väiksemateks osadeks.

Sulamiseks nimetatakse nähtust, kui aine võtab mingil kindlal temperatuuril vedeliku kuju.

Newtoni II seadus: Keha kompenseerimisel muutuvad keha massid vastupidiseks või ühesugusteks.

Minu ajudesse tuubitud andmete järgi on 1 eV=1,6*10^-19J. (Õige, btw!)

Mehaaniline energia on jääv, kui kõik kehad on pidevas kaootilises liikumises.

Kuidas saadakse uusi aatomituumi.
Tuumareaktoris (elektrijaamas) lõpuni töödanud radioaktiivsest ainest on võimalik leida uusi elemente. Peenestatud vana reaktor tuleb läbi tsentrifuugi lasta, kus raskemad elemendid kisuvad tsentrifuugi teljest eemale ja raskemad telje lähedale.

Kosmoloogia-astrofüüsika loengust: “Ja vastavalt äsjatehtud arvutustele võime öelda, et temperatuur tähe sisemuses on umbes 100 miljonit kelvinit, mis on praktiliselt null…”
(Loomulikult pani see meid natuke õhku ahmima, kuid antud teema korral oli vajalik temperatuud umbes 1-3 miljardi kelvinit, seega võs õppejõu väitega täielikult nõustuda.)

K: Mida ütleb üks footon teisele?
V: Ma olen haige ja väsinud sinuga interfereerumast.

Et tunnetada 20 miljardi aasta väärtust,
küsi seda füüsikult, kes on saanud Nobeli preemia
(tegeleb kosmoloogiaga).
Et tunnetada 1000 aasta väärtust
Küsi seda programmeerijalt, kes on jätnud aasta märkimiseks vaid 2
kohta.

....

Et tunnetada 4 aasta väärtust,
küsi USA presidendilt, keda ei valitud teiseks valimisajaks tagasi.

Et tunnetada 1 aasta väärtust,
küsi tudengilt (õpilaselt), keda ei saanud järgmisele kursusele.

Et tunnetada 1 kuu väärtust
kõsi emalt, kes sünnitas enneaegse lapse.

Et tunnetada 1 nädala väärtust,
kõsi seda nädalalehe toimetajalt.

Et tunnetada 1 päeva väärtust,
küsi laborandilt, kes saab päevapalka.

Et tunnetada 1 tunni väärtust,
küsi autojuhilt, kes on liiklusummikus seisnud.

Et tunnetada poole tunni väärtust,
küsi kohtamist ootavatelt armastajatelt.

Et tunnetada 1 minuti väärtust,
küsi lennukile hilinenud inimeselt.

Et tunnetada 1 sekundi väärtust,
küsi liiklusõnnetuse üleelanud inimeselt.

Et tunnetada 1 sajandiksekundi väärtust,
küsi olümjavõitjalt.

Et tunnetada 1 millisekundi väärtust,
küsi elektriinsenerilt, kes tõi linnale pimeduse.

Et tunnetada 1 mikrosekundi väärtust,
küsi inimeselt, kes ostis Pentiumi.

Et tunnetada 1 nanosekundi (1000 korda väiksem kui mikrosekund) väärtust
küsi digitaalvooluahelate (ka mikrokiipide) insenerilt, kes sai just
ametikõrgendust.

Et tunnetada 1 pikosekundi (1000 korda väiksem kui nanosekund) väärtust
küsi analoogvooluahelate insenerilt, kes on saanud mitmeid patente.

Et tunnetada 1 femtosekundi (veel 1000 korda väiksem kui pikosekund)
väärtust,
küsi füüsikult, kes on saanud Nobeli preemia.
(tegeleb kvantfüüsikaga).

Silt raudteejaama seinal:
“Need raudteed alluvad Heisenbergi määramatuse relatsioonile. Antud rongi kiirust ja positsiooni ei saa samaaegselt
kindlaks määrata.”

Numbriliste meetodidega tegelevatel füüsikutel on olemas Monte Carlo meetod, teistel füüsikutel Monte Christo meetod:
Tõuka probleem mitmeks aastaks edasi ja lahenda siis hoopis teisel viisil.

Bert de Bruijn bob@tristan.arts.kuleuven.ac.be
Otsitakse, elusalt või surnult - Schrödingeri kassi.

shhong@chiak.kaist.ac.kr (Hong Seongho)
Teoreetiline füüsika on teadus, mis on lokaalselt isomorfne matemaatikaga.

Valem: "Energia on võrdne piimašokolaadi ruuduga."

Ahjul on telliskivi. Õpetaja küsib: "Miks on telliskivi ülemine pool soojem kui alumine, mis vastu ahju on?"
Õpilane kokutab: "Ehk soojusjuhtivuse ja muu sellise värgi tõttu?"
Õpetaja: "Ei. See on sellepärast, et ma just keerasin ta ümber."

Ivan Ivanovitš, suur teadlane, teinud eksperimenti, Tahtnud teine teada, kui kiiresti termomeeter kukub. Niisiis, võttis termomeetri ja põleva küünla. Lasi siis mõlemad kolmanda korruse aknast välja ja tegi kindlaks, et mõlemad jõudsid maapinnale samaaegselt. Niisiis kirjutas Ivan Ivanovitš, suur teadlane, raamatusse: "Termomeeter kukub valguse kiirusega."

Üks üliõpilane istus oma füüsika eksamil, see oli küllalt tähtis - kas siis lõpueksam kraadi saamiseks või midagi sarnast.
Niisiis, üks küsimustest oli järgmine:
"Kuidas mõõta baromeetri abil ehitise kõrgust?"
Mõtisklenud pikalt, kirjutas tudeng:
"Tuleb võtta baromeeter, lasta ta ehitise katuselt alla kukkuda ja mõõta selleks kulunud aeg. Kasutades valemit: ja võttes a = g, võime hõlpsasti leida ehitise kõrguse etteantud täpsusega." Siis lisas ta mõned täpsustavad detailid kasutatavale meetodile.
Eksamineerijad oli pisut hämmastunud. See oli üks nende parimaist üliõpilastest ja andis sihukese vastuse, mida kuidagi oodata ei osanud. Otsustasid siis tudengi kutsuda suulisele testile, et otsustada, kas lubada või mitte, läbi vastus, mis nende arvates täiesti vale oli.
Kutsusid ta siis kohale ja andsid talle 15 minutit vastamiseks aega. 10 minuti jooksul ei öelnud üliõpilane ühtki sõna, vaid kritseldas midagi meeleheitlikult paberile. Nende kümne minuti jooksul tundus eksamil mingi pinge tekkivat - oli see mõeldud ju suulisena ja tema kraad sõltus sellest. Kui professorid seda märkised, ütles noormees, et püüdis vaid oma mõtteid pisut korrastada, et parimat lahendit leida. Siin on siis mõned, mis ta välja pakkus:
1. Mida te minult tahate, on loomulikult mõõta õhurõhk ehitise all ja ülal ning teades õhurõhkude vahet, leida kõrguste vahe, mis annab ehitise kõrguse. Kuid ma mõtlesin, et see oleks kohutavalt ebakorrektne ning vastus, mille ma andsin eksamil ning järgnevad, peaks olema tõenäoliselt palju täpsemad.
2. Mõõta ehitise ning baromeetri varju pikkus päikeselisel päeval. Teades baromeetri tegelikku kõrgust, võime arvutada ehitise kõrguse.
3. Seo baromeeter nööri külge ning lase baromeeter nööri otsas ehitise katuselt alla. Mõõda nööri pikkus, mis selleks kulus ning ehitise kõrgus ongi käes.
Andis siis tudeng veel mõned vastused, kuid lisas:
"Parim meetod on siiski, minna ehitise arhitekti juurde ning öelda: "Kui ma annan teile selle uue, lausa läikiva teadusliku baromeetri, kas te ei võiks siis ëlda, kui kõrge see ehitis on?""
Ja tudeng saanud läbi.

c1prasad@watson.ibm.com (prasad)
Entroopia pole see, milleks teda peetakse.

Browni liikumine = jooksev naisskaut.

Filosoofid on juba ammu imestanud selle üle, miks on sokkidel komme kaduma minna ja miks inimestel on lõpuks suur kollektsioon omavahel sobimatuid üksikuid sokke. Üks koolkond väidab, et sokid on väga antisotsiaalsed olevused ja neil on sügav rivaalsustunne. Eriti tunnevad rivaalsust üksteise vastu ühesuguse disainiga sokid ja seetõttu on neid praktiliselt võimatu koos leida. Sinine sokk on paaris pigem musta kui oma tõelise paarilisega.
Teisalt jällegi, kvantfüüsikud seletavad seda üldistatud Pauli printsiibi abil -- on võimatu leida kahte sokki samas omaolekus ja kui on oht, et see peaks juhtuma, üks sokk lihtsalt kaob. Ning ka määramatuse printsiip tuleb sisse -- ainus aeg, mil te teate, kus kumbki sokk on, on siis kui te neid kannate ja järelikult ei oska te öelda, kui kiiresti nad liiguvad. Kui te peatute, et sokke vaadata, hakkavad nad lagunema tükkideks, muutma värvi või muutuma kuidagi teisiti määramatuks. Igal juhul, sokkidel võib olla Värv ning Veidrus, kuid Sarmist on nad küll ilma jäetud.

Kaupo Kukli - kkukli@cc.hut.fi
Nagu on teada, on sokkide näol tegemist lihtsa telgsümmeetrilise konfiguratsiooniga. Samuti on levinud arvamus, et teine sokk ei ole tegelikult sokk an sich, vaid esimese imaginaarne kujutis, mis moodustub kompensatsiooniprintsiipi järgides. Väidetakse, et Heisenbergi määramatuse relatsioon ei ole pädev mitte niivõrd üksikpeegelduse, kuivõrd just kogu konfiguratsiooni juhul: nimelt on sama hästi kui võimatu lokaliseerida objektiivselt reaalse soki asukoht, s.t. ei saa vahet teha tõelise keha ja selle kujutise vahel. Tuleb rahulduda konstateeringuga, et alati on üks paariline tõene teise suhtes. Arvestades, et sokil on spinn, ehk piisavalt laia omaolekutsooni korral (triviaalses sõnastuses: suures jalatsis) võib täheldada ümber telje pöördumise tendentsi, võib tõesti ka oletada, et kehtib Pauli printsiip, samuti paarsuse printsiip ja üksikobjekt võib leida paarilise ainult vastupidise spinniga objektide hulgast. Tuleb küll nentida, et vastupidiselt üldkehtivatele printsiipidele ei ole soki spinn kvanditud, s.t. tema pöõrlemistelje projektsioon ja moment võivad asetseda mistahes suunas paarilise suhtes. Uuematele eksperimendiandmetele tuginedes peetakse tõepäraseks, et sokkide delokaliseerumisel või isegi annihileerumisel ei ole tegemist mitte niivõrd määramatuse printsiibi visuaalse järgimisega (kuna see ei kehti antud juhul üksikobjekti korral) vaid siiski ühe paarilise potentsiaali kompenseerumisega teise omaga. Tekib rekombinatsioon ja objekti kujutis kaob. Vastavalt põhjuslikkuse printsiibile peab kaduma ja kaob ka kujutis ise.

schmid@isi.ee.ethz.ch (Hanspeter Schmid)
Füüsika eksamil: "Kirjeldada universumit (max. 200 sõna) ja tuua 3 näidet."

garyg@warren.mentorg.com (Gary Gendel)
Mõnikord on tegelik elu veidram kui väljamõeldud. Minu füüsika eksam langes just sellele ajale, mil vaieldi selle üle, kas eksamitel võib arvuteid kasutada. Füüsika osakond oli esimene, kes seda otsustas lubada ning 3-tunnisel eksamil esitati vaid üks küsimus:
"Kirjeldada universumit, kui Plancki konstant on võrdne 1."

Üks paljulubav PhD (filosoofia doktor) kandidaat kaitses oma tööd lõpueksamil. Esitas seal mingi tuletust ja lõpetas millegi taolisega:
F = - m a
Ta ise oli segaduses, tema juhendaja oli segaduses ja nii ka kogu eksamikomisjon. Kokutas siis ja sõnas, et ta on kusagil vist mingi märgivea teinud.
Üks eksamikomisjoni liikmetest lisas irooniliselt: "Kas selle või vähemalt paaritu arvu märgivigu."

nbuchana@gpu.srv.ualberta.ca (Norm)
Tõenäosus on kaose meeleheitlik püüe saada stabiilseks.

Füüsik seletab pilti: "Loomulikult, siin on valed värvid, punane peaks olema tegelikult hoopis kollane, roheline peaks olema sinine ning valge hoopis pruun."

Mustad Augud on kohad, kus Jumal jagab nulliga.

Mitte ükski füüsik pole põrgu kõige kuumemas osas, sest "kõige kuumema osa" olemasolu tähendab temperatuuride erinevust, kuid iga tõeline füüsik kasutaks seda kohe soojusmasina käivitamiseks ning muudaks põrgu mõned muud osad mugavalt jahedaks. See on ilmselt võimatu.
- Richard Davisson

Mittelineaarse füüsika õppimine on nagu mitte-elevandilise bioloogia õppimine.

K: Mitut relatiivsusteooria füüsikut on vaja, et elektripirni vahetada?
V: Kaks. Üks hoiab pirni, teine keerab universumit.

K: Mitut kvantmehaanikut läheb vaja pirni vahetamiseks?
V: Mitte ühtegi. Kui nad teavad, kus lambipesa on, ei suuda nad pirni lokaliseerida.

K: Mitut Heisenbergi läheb vaja pirni vahetamiseks?
V: Kui sa teaksid seda arvu, ei teaks sa, kus lambipesa on.

K: Mitut astronoomi läheb vaja pirni vahetamiseks?
V: Mitte ühtegi. Astronoomid eelistavad pimedust.

K: Mitut raadioastronoomi läheb vaja pirni vahetamiseks?
V: Mitte ühtegi. Nad ei huvitu lühilainelisest värgist.

randy@aplcorejhuapl.edu (Randall C. Poe)
Eksperimentaator jookseb teoreetiku ruumi, vehkides ise erutatult paberiga, millel on graafik tema viimaste tulemustega.
"Hmm," sõnab teoreetik. "Jah, just selles kohas peaks olema see tipp. Selle põhjus on (Järgneb pikk ja põhjalik seletus)."
Selle keskel eksperiment katkestab: "Oota pisut."
Vaatab veel kord graafikut ja ütleb: "Vabandust, ülemine pool oli all."
Keerab siis paberi ringi.
"Hmmm," ütleb teoreetik. "Nii et teie arvate, et siin on selline lõhe. Selle põhjuseks on ..." 

Valguse kiirusega käimine pole teie eale hea.

Gravitatsioon: mitte lihtsalt hea idee... see on SEADUS.

Mitu nädalat on valgusaastas?

Kaks elektroni istuvad süüdimõistetuna vangis, koos ühes kongis.
Esimene küsib: "Mille eest sa siin oled?"
Teine: "Keelatud ülemineku eest."

Heinekeni Määramatuse Printsiip:
Sa ei või iial olla kindel, mitu õlut sa eelmine öö ära jõid.

kovarik@mcmail.cis.mcmaster.ca (Zdislav V. Kovarik)
Matemaatika-füüsika tudeng sai katuselt kukkuva tellisega pähe. Ta kukkus, kaotas korraks meelemärkuse, kuid varsti tuli mõistusele tagasi ja ta nägu läks naerule. Pealtvaatajad olid mures, küsisid, miks ta naeratab. "Sain just aru, kuidas mul vedas, et kineetiline energia on ainult pool m v².

Erin Leonard (not:Mariella Wells) Merit wellsm@hsdemo.merit.edu
Koperniku vanemad: Kopernik-poiss, millal sa ometi jõuad faktini, et maailm ei pöörle ümber sinu?!

Edward Ruden ruden@plk.af.mil
Astronoom on ekspeditsioonil Metsikus Aafrikas, et jälgida päikesevarjutust, mis vaid seal on jälgitav, kui ta korraga inimsööjate poolt kinni võetakse. Et vabadusse saada, kavatseb ta esitada end jumalana ja ähvardada päikesepaistet ära kaotada, kuid polnud veel õige aeg, päikesevarjutus pidi alles järgmisel päeval keskpäeva paiku toimuma. Niisiis, teades kannibalide keeles mõningaid väheseid sõnu, ta küsis valvuritelt, millal ta tappa kavatsetakse.
Valvur vastas: "Traditsiooni kohaselt tapetakse vangid siis, kui päike on jõudnud taevas kõrgeima punktini, nii et nad oleksid küpsed ja valmis serveerimiseks just õhtusöögiks."
"Suurepärane," ütles astronoom.
Valvur jätkas: "Siiski, et igaüks on nii põnevil, ootame teie juhul päikesevarjutuse lõpuni."

Edward Ruden ruden@plk.af.mil
Princetoni plasmafüüsik on rannas kui leiab liivast antiikse välimusega õlilaterna. Ta hõõrub seda käterätiga ja dzhinn hüppab sealt välja. Dzhinn lubab tal ühe soovi täita. Füüsik toob oma autost maailma kaardi, tõmbab ringi ümber Lähis-Ida ja ütleb: "Ma soovin, et tooksid sellesse regiooni rahu."
Pärast kümneminutilist äraolekut dzhinn vastab: "Hei, seal on õudsalt palju probleeme Liibanoni, Iraagi, Iraani, Iisraeli ja kogu selle piirkonnaga. See on kohutavalt piinlik. Ma pole seda kunagi teinud, aga ma pean sult paluma mõnda teist soovi. See on minu jaoks liiast."
Pöörates end selili, mõtleb füüsik pisut ja ütleb: "Ma soovin, et Princetoni TOKAMAK hakkaks termotuumaenergiat tootma"
Pärast järgmist äraolekut küsib dzhinn: "Kas ma saaks veel kaarti vaadata?"

emilsson@aries.scs.uiuc.edu (Tryggvi Emilsson)
Ajaloolased on järeldanud, et W. Heisenberg on pidanud oma armuelu üle mõtisklema sel ajal, kui ta Määramatuse Printsiibi avastas:
- Kui tal oli aega, polnud tal energiat ja,
- Kui moment oli õige, ei suutnud ta oma asendit sisse võtta.

wshaw@gate.net (William Shaw)
Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, siis peab ta rahuldama osatuletistega diferentsiaalvõrrandite süsteemi (mis "optimiseerib" tema tee). Valgus "aeglustub" selle aja tõttu, mis tal kulub diferentsiaalvõrrandite lahendamiseks. Kuid kui valgus on küllalt kogenud, siis ta hakkab võrrandeid lahendama kiiremini kui alguses.
Tõeliselt mahajäänud valgusel on nii suuri raskusi võrrandite lahendamisega, et ta annab alla ja pöördub esialgsesse keskkonda tagasi.