Keemiaprofessor: Kannab valget laborikitlit. See võib tegelikult ka puhas olla, kuid tavaliselt ei ole. Füüsikalise keemia professoritel on täiesti uus kittel, mis pole iialgi laboris olnud; polümeeride keemikutel on veidrad moodustised kitlil ning sissejuhatava keemia professoritel on kitlil happeplekid.
Füüsikaprofessor: Kannab siniseid kuluvaid ja flanellsärki. Mõnikord võib särgi üldse ära unustada. Kui professor kannab siniseid kuluvaid ja trakse - kümme ühe vastu, et tegemist on füüsikuga. Füüsikaprofessoritel on sageli saksa aktsent, kuid see pole peamine omadus. Olge ettevaatlik viini aktsendiga psühholoogidega. Viini aktsent kostab päris sarnane, kuid pole seesama.
Bioloogiaprofessor: Vahetevahel kannab laborikitlit, kuid tavaliselt on see biokeemiku tunnus. Merebioloogid käivad ilma mingi põhjuseta ringi kalamehesaabastes, isegi kesktalvel. Nad kannavad halli pikka kummikeepi ja haisevad kala järele, erinevalt tavalistest bioloogidest, kes haisevad formaliini järele. Mikrobioloogia instruktorid käivad alati ringi ilma plekkideta säravvalgetes kitlites, keelduvad joomast vaadiõlu ja puhastavad alati oma hõbevara enne selle kasutamist.
Ära iialgi laena raha bioloogiaprofessorile, ükskõik, kui palju ta ei küsiks.
Psühholoogiaprofessor: Psühholoogid pole tegelikult teadlased ning neid võib kergesti ära tunda nende protestikarjetest, kui keegi peaks kusagil küsima, kas psühholoogia on teadus. Psühholoogiainimestel on säravad silmad ja nad ei naera nalju, mis käivad psühholoogia kohta. Kui te pole päris kindel, kas mõni isik on teadlane või võrdleva religiooni lektor, on ta tõenäoliselt psühholoog.
Arvutiteaduseprofessor: Enamus AT professoreid on pärit kas Indiast või Pakistanist. Neid võib ära tunda zhestide ja aktsendi järgi. See ei ole sugugi paha, kuigi paljud AT professorid hakkavad aktsendist lahti saama, mis tekitab mõningaid probleeme nende identifitseerimisega. Nagu seenedki, tulevad AT tudengid välja ainult öösiti ja, kui nad pole pärit Indiast, omandavad kahvatu väljanägemise. AT teadlased ei kasuta kunagi arvuteid ning on seetõttu ära tuntavad oma suhteliselt hea tervisega, nende tudengitega võrreldes. Paljud AT professorid isegi ei tea, kuidas arvuteid kasutada ning on tegelikult hoopis maskeerunud matemaatikud või psühholoogid. Hoidu nende inimeste eest.
Matemaatikaprofessor: Matemaatikaprofessorid näevad välja nagu füüsikaprofessorid ilma mingi praktilise kallakuta. Matemaatikaprofessoril on oma ruumis vaid arvutid ja pliiatsid, erinevalt füüsikust, kel on veel terve hulk katkisi riistu. Matemaatikutel on põlgus arvutikasutamise vastu ning neil on sageli probleeme restoranis arve jagamisega. Lihtsaim viis matemaatikute identifitseerimiseks on nende tavaliste fraaside järgi: "Võib näidata, et ..." ja "see jäetakse üliõpilastele koduseks lahendamiseks."