http://www.tlu.ee/~toenu/prax/seeneprax.htm

NÕUDED SEENE-VÄLIPRAKTIKUMILE

Toimub 26.-30. augustil (teisipäev-laupäev) Urvaste rahvamajas-koolis (Võrumaa)

KONTROLLAEG 14.00 26.08.2008.

Leitud seente nimestik 2002. a. välipraktikalt

Osalemise eeldus: samal või eelnenud suvedel sooritatud MLB 1211 Taime- ja loomaökoloogia, mükoloogia välipraktikumi esimene osa: taime ja loomaökoloogia välipraktikum. Iseenesestmõista peab bioloogidel olema matriklis Floristika ja faunistika välipraktikumi arvestus.

Kohale saab Tallinnast 6.10 bussiga Võrru, sealt edasi ligi poolteise tunni pärast 11.45 Võru-Antsla bussiga (nr 275) Urvastesse.

Magamine seltsimajas Kindlasti kaasa oma magamiskott vms. Väga soovitatav ka isiklik madrats. Soovijad võivad ka telgis elada.

Seenepraktikumi eesmärk on tundma õppida Eesti tavalisemaid kübarseeni, rõhuga seente tarbimisväärtusel ja ohtlikel liikidel. Lisaks tutvutakse kõigi praktikumibaasi ümbruse kooslustes esinevate teiste tavalisemate seenerühmade esindajatega.

1. Üliõpilane osaleb kõigil õppekäikudel, jättes meelde kohatud seened.

2. Välipraktikumi lõpus esitab üliõpilane paari peale

a.      isikliku (elusate) seente kogu (… liiki), neid liike peab ta tundma hästi, ka teiste poolt korjatud sama liigi isendeid. Nende liikide puhul peab ta oskama hinnata tarbimisväärtust, majanduslikku tähtsust, ökoloogilist tähtsust ja teadma nime eesti(+vene) ja ladina keeles.

b.     3 erinevat värvi eostega seene eostetrükid

c.      mõlemad ühe ise määratud tundmatu seene

3. Üliõpilane peab teadma eluohtlikult mürgiste seente olulisi tunnuseid.

4. Praktikumi käigus koostataskse seenenäitus kõigist leitud seeneliikidest (kui isendid pole just lootusetult ussitanud). Kõiki nähtud liike peab ta tundma vihjete abil, oskama ise juurde öelda mõne asjakohase kommentaari. Kui nähtud liik pole seenenäitusele jõudnud, võib vastamisel küsida teavet seene kohta ka raamatupiltide abil.

5. Praktikumi lõpus koostavad üliõpilased süstemaatilise koondnimekirja kõigist nähtud seentest ja esitavad selle septembri alguses. Iga üliõpilane teeb endale ühe koopia koondnimekirjast.

VARUSTUS:

1. Seeneraamat, võimalikult hea. Eestikeelseist on vaid üks üldine kübarseente määraja (haruldus):

a.    K. Kalamees, V. Liiv 2005 400 eesti seent : seenestaja taskuraamat

b.   G. J. Keizer 2006 Seente entsüklopeedia

c. T. Niemelä 2008 Torikseened Soomes ja Eestis Tartu : Eesti Loodusfoto

c.      K. Kalamees 1971+1972 “Eesti seente määraja” 1.+2.

d.     Hädaga kõlbab ka: K. Kalamees jt.1966 “Seened”

zzz. “Meie seeni” taskuformaadis väljaanded väga kehva pilditrükiga ja aitavad vähe. Need on pigem tuttavate (seente) taasmeenutamise abivahendiks

a. Head on ka “Riisikad” (1979), “Puravikulised” (1975), “Pilvikud” (1973). Eesti NSV puguseened (1965) Tähtsamate Eesti NSV torikuliste määraja (1956)

a. TPÜ raamatukogus on mõned head soomekeelsed P. Holmberg, H. Marklund 1999 “Sieniopas“

b. Võib kaasa võtta ka saksakeelseid jm. Seeneraamatuid

Venekeelset materjali saab vaadata: http://spbnature.narod.ru/  - seal on ka viiteid venekeelsele kirjandusele.

2. Korv kõigi seente korjamiseks.

3. Nuga seente maa seest väljakaevamiseks ja puudelt lahtikangutamiseks.

4. Märkmik ja kirjutusvahend metsas kasutamiseks.