http://www.tlu.ee/~toenu/prax/seeneprax.htm

NÕUDED SEENE-VÄLIPRAKTIKUMILE

Leitud seente nimestik 2002. a. välipraktikalt

Osalemise eeldus:

1. samal või eelnenud suvedel sooritatud MLB 1211 Taime- ja loomaökoloogia, mükoloogia välipraktikumi esimene osa: taime ja loomaökoloogia välipraktikum. Iseenesestmõista peab bioloogidel olema matriklis Floristika ja faunistika välipraktikumi arvestus.

2. kontrolltöö seentest praktikumile eelneval kevadel (~mais) Selleks täiendavad loengud aprilli lõpust. Lühikonspekt õpikute paremaks mõistmiseks ja õpikuteabe kaasajastamiseks. Koondtabel õpitu kinnistamiseks. Seeneriigi hõimkondade elutsüklite homoloogia võrdlev tabel (protsesside mõistmise kinnitamiseks)

Välipraktika toimumise koht ja täpne aeg selgub kevadel.

Osalemine

Magamine seltsimajas/koolimajas. Kindlasti kaasa oma magamiskott vms. Väga soovitatav ka isiklik madrats. Soovijad võivad ka telgis elada.

Seenepraktikumi eesmärk on tundma õppida Eesti tavalisemaid kübarseeni, rõhuga seente tarbimisväärtusel ja ohtlikel liikidel. Lisaks tutvutakse kõigi praktikumibaasi ümbruse kooslustes esinevate teiste tavalisemate või huvitavamate seenerühmade esindajatega.

1. Üliõpilane osaleb kõigil õppekäikudel, jättes meelde kohatud seened.

2. Välipraktikumi lõpus esitab üliõpilane paari peale

a.   isikliku (elusate) seente kogu (… liiki), neid liike peab ta tundma hästi, ka teiste poolt korjatud sama liigi isendeid. Nende liikide puhul peab ta oskama hinnata tarbimisväärtust, majanduslikku tähtsust, ökoloogilist tähtsust ja teadma nime eesti(+vene) ja ladina keeles.

b. 3 erinevat värvi eostega seene eostetrükid

c. igaüks kahe erineva seeneliigi mikroskoobi all tehtud eose joonise koos mõõtmetega (pikkus, laius, näsade vms pikkused); soovitatav eostrükiks kasutatud liikidest

d.  igaüks ühe ise määratud tundmatu seene

3. Üliõpilane peab teadma eluohtlikult mürgiste seente olulisi tunnuseid.

4. Praktikumi käigus koostataskse seenenäitus kõigist leitud seeneliikidest (kui isendid pole just lootusetult ussitanud). Kõiki nähtud liike peab ta tundma mingil määral vihjete abil, oskama ise juurde öelda mõne asjakohase kommentaari. Ka neid, mkida ei õnnestunud liigini määrata. Kui nähtud liik pole seenenäitusele jõudnud, võib vastamisel küsida teavet seene kohta ka raamatu või interneti piltide abil.

5. Praktikumi lõpus koostavad üliõpilased süstemaatilise koondnimekirja kõigist nähtud seentest ja esitavad selle septembri alguses. Iga üliõpilane teeb endale ühe koopia koondnimekirjast. Süsteemi aluseks võtta http://elurikkus.ut.ee/ kasutatav. Nimekirjas kasutada seal toodavatest ühikutest vaid riiki, hõimkonda, klassi, seltsi, sugukonda ja liiki, liigid sorteerida peremeesorganismi järgi. Limaseente jt seeneriiki mittekuuluvate praktikumis käsitletavate ~seene eluvormi organismide puhul ei tohi kasutada mõistet „Protozoa“, vaid tuleb lähtuda e-Elurikkuse (või 'Eesti Looduses' (2009 nr 2 - http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2706)) toodud riikide nimetustest.

VARUSTUS:

1. Seeneraamat, võimalikult hea. Eestikeelseist on häid „pildiraamatuid“, aga vaid üks üldine vana kübarseente määraja (haruldus):

a. V. Liiv 2024 . 1200 Eesti seent Tallinn. Sinisukk. 

P. Salo T. Niemelä, U. Salo 2007 Põhjala seeneraamat

b. K. Kalamees, V. Liiv 2005 400 Eesti seent : seenestaja taskuraamat

c. T. Niemelä 2008 Torikseened Soomes ja Eestis Tartu : Eesti Loodusfoto

d. K. Kalamees. 2011 Riisikad Tartu : Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

Kuulo Kalamees, Vello Liiv 2019 Heinikud. Tartu. Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Th. Læssøe & J. H. Petersen 2019. Fungi of temperate Europe. Princeton, N.J. ; Oxford : Princeton University Press 2_kd. (1715 lk.)

Funga Nordica : Agaricoid, boletoid, clavarioid, cyphelloid and gastroid genera 2012 ed: Henning Knudsen & Jan Vesterholt Copenhagen : Nordsvamp 2 kd. (1083 lk.)

d.   G. J. Keizer 2006 Seente entsüklopeedia

e.      K. Kalamees 1971+1972 “Eesti seente määraja” 1.+2.

Vaid ajaloolise väärtusega on:

K. Kalamees jt.1966 “Seened”

zzz. “Meie seeni” taskuformaadis väljaanded väga kehva pilditrükiga ja aitavad vähe. Need on pigem tuttavate (seente) taasmeenutamise abivahendiks

“Riisikad” (1979), “Pilvikud” (1973). Eesti NSV puguseened (1965)

Võib kaasa võtta ka saksakeelseid, inglisekeelseid, venekeelseid, tšehhikeelseid jm. seeneraamatuid

2. Korv kõigi seente korjamiseks.

3. Nuga (puss) seente maa seest väljakaevamiseks ja puudelt lahtikangutamiseks.

4. Märkmik ja kirjutusvahend metsas kasutamiseks.

5. Fotoaparaat või mobiil seente kiireks pildistamiseks (paari peale).