http://www.tlu.ee/~toenu/ope/Valiprax.htm

VÄLIPRAKTIKUMI NÕUDED

B1, lisaerialde korral, 2020

Välipraktikum toimub kolmel suvel - esimese kursuse järel on pearõhk selgrootute loomade seltside (ja sugukondade), selgroogsete loomade ja taimede liikide tundmaõppimisel, teise kursuse järel toimub eelmisel suvel õpitu kordamine ja koosluste lähem tundmaõppimine, sügisel augusti lõpus toimub seente tundmaõppimine.

Välipraktiumide eesmärk on ka välioludes töötamise, õppimise ja elamise praktiseerimine.

Esimese kursuse välipraktikum (MLB 1071). Praktikumil osalemise eelduseks on botaanika (MLB1021) ja zooloogia (MLB1041) eksamite positiivne hinne. Esimese kursuse välipraktikum koosneb kahest osast: zooloogia (Arno Põllumäe) ja botaanika (Tõnu Ploompuu, kirjutab mõlema osa eduka vastamise järel ka arvestuse). Õppekäikudel toimub kooslustes esinevate taksonite tundmaõppimine ja arvestuse jaoks vajalike liikide kogumine. Kõigil õppekäikudel osalemine on eeldus välipraktikumi arvestusele pääsemiseks.

ISIKLIKUD ASJAD

Kui väljasõidu päeval on ilus päiksepaisteline palav ilm, võib see praktikumi jooksul külmaks ja vihmaseks muutuda. Seetõttu peavad kindlasti kaasas olema soojad riided, samuti vahetusriided läbimärjaks saamise puhuks. Vahetusriiete varu peab võimaldama osalemist järgmisel õppekäigul ka sel juhul, kui eelmine komplekt pole jõudnud kuivaks saada.

Kindlasti saab külastada mõnd märga ala, selleks kaasa kummikud või jalanõud, mis võivad märjaks saada, ehk olla valmis paljajalu liikuma.

Peakate põletava päikese vastu!

Isikliku hügieeni vahendid.

Arvestage, et üldjuhul ei ole baasis kõiki mugavusi!

Esmaabiks plaastrit, sidet, palaviku, kõhulahtisuse vastu, haavade desinfitseerimiseks.

Ravimid spetsiifilis(t)e kroonilis(t)e haiguste puhuks.

Vajadusel vaktsineerige end puukentsefaliidi vastu

Paari peale äratuskell.

Isiklik magamisvarustus: sõltub praktikumibaast (teatatakse/küsige). Kui ei ole teisiti teatatud võtta kaasa kogu magamisvarustus k.a. madrats.

! Kui tekib vajaduds lahkuda välipraktikumist või õppekäigult tuleb sellest õppejõude informeerida.

! Ujumine (suplemine) - vähemalt kaks inimest korraga.

! Vabal ajal laagrist lahkudes peab vähemalt üks laagris olev inimene teadma, kes, kuhu ja orienteeruvalt kui kauaks läks(id).

BOTAANIKA

Praktikumi selle osa arvestus on kaheosaline: 1) väliperioodi lõpul õppekäikudel nähtud taimede tundmise kontroll ja 2) koostatud herbaariumi vastamine sügisel.

Herbaarium on soovitatav koostada valdavalt välipraktika ajal, siis on õpitavad taimed hästi meeles ja eksimisvõimalus väike. Keelatud pole mujalt (Eestist, ka mujalt, aga Eesti looduslikke liike peab olema vähemalt 90% liikide koguarvust) suve (kasvuperioodi) jooksul korjatud taimede esitamine. Herbaariumi vormistamise nõuded - vt. eraldi peatükk.

Herbaariumi vastamine seisneb sellesse kuuluvate liikide tundmises, nimede teadmises eesti ja ladina keeles (nii soontaimed, samblad kui ka samblikud, ka lõhkikülmunud ja kasvamaläinud arvu piires). Kui esineb valesti määratud taimi, tuleb neid määrata uuesti, kuni tulemus on õige.

Taimede õppimine

Õppekäikudel nähtavad tundmatud taimed on kasulik välimärkmikku üles kirjutada, lisades sinna iseloomuliku tükikese taimest (miniherbaarium, koostada kas paberit mulgustades või kleeplindi abil). Taimede pisitunnuste paremaks nägemiseks on vajalik luup. Iseseisvaks tööks on vaja taimemäärajaid:

Eesti taimede määraja Tartu 1999. või

Taimede välimääraja. Tln. 1973 või 1975.

Eesti suursamblikud. Tartu 1995.

Eesti sammalde määraja. Koost. N. Ingerpuu, K. Vellak. Tartu 1998.

Täiendavalt on soovitatav digipiltide tegemine. Vaadeldavate liikide pildile jäävad paljudel juhtudel ilusad ja head värsked tunnused. Selline täiendav pilditegemine eeldab aga paari kaupa koostööd – üksi ei jõua fotode numbreid ja liiginimesid piisavalt kiiresti üles märkida.

Taimede kogumine

Soontaimi võib õppekäikudel koguda kohe herbaarraami vahele (raam on raske!), taimemapi vahele või kilekotti (parimad on “lukuga” kilekotid). Kilekott pole sobiv (eriti lahtine) õrnade taimede jaoks (sõnajalad, varjutaimed), eriti sobimatu on ilusate palavate päiksepaisteliste ilmadega. Kilekotti vett kallata taimede närtsimise vältimiseks pole soovitatav, samuti vihmamärgade taimede kogumine - nende kuivatamine on palju vaevanõudvam. Taimede väljakaevamiseks peaks olema tugev nuga või kühvel. Taim tuleb kohe varustada leiuandmetega (kasvõi number taime juurde ja täpsem kirje märkmikusse).

Samblad ja samblikud on hea korjata kohe ümbrikesse (paberist volditud või ostetud), nad ei vaja tugeva pressi all kuivamist. Samblikke on soovitatav koguda veidi niisketena või niisutada kerge pressi alla asetamise eel, kuivalt on nad väga jäigad ja haprad. Proov peab sisaldama ainult ühte liiki, kui on siiski mitu väga ilusas koosluses koos, peavad etiketil olema määratud mõlemad, lisaks viited nende kergeks eristamiseks (suuruse vahe, kuju, paigutuse erinevused jne.).

Taimede kogumisel on vaja paberit, mille vahele taimed paigutada kuivama (ühekordne ajaleht), lisaks vahepabereid suures hulgas (iga päev vahetada, kahe-kordne kuivatatavate taimede arv) (sobivad vanad ajalehed). Vahepaberite asemel võib kasutada ka lainepappi - see on aga palju ruumimahukam, kuid liikuva sooja õhu olemasolul võimaldab laisalt, ilma igapäevase vahetamiseta edukalt kuivatada (taimepakk asetada serviti soojaallika kohale, nii et soe õhk saaks läbi papi õõnsuste ülespoole tõusta).

HERBAARIUMI VORMISTAMINE

Soontaimed kleebitakse herbaariumis A3 lehtedele. Samblad ja samblikud vormistatakse ümbrikes (ise volditud, ostetud).

*** NÕUDED TAIMELE

Taimel peab olema: 1. Õis ja/vōi vili (sõnajalgtaimedel eospesad)

2. Leht ja vars (sõnajalgadel piisab lehest rootsu aluseni)

3. Juur (puudel ja põõsastel piisab 2-3-aastasest oksast), (sõnajalgadel pole vaja)

Taime seadmine 1. Kui on liiga pikk, siis tuleb kokku murda, painutada ei tohi

2. Kui on veel suurem, siis lōigata latv ja juur (koos mōne lehega) ning asetada eraldi (kōrvuti)

3. Kleepida herbaarlehe külge ca iga 5 cm järel. Taime osad ei tohi jääda lehe paindudes ripakile!

4. Sünnimaa mulda pole herbaarlehele vaja!

*** NÕUDED ETIKETILE

1. Etikett kirjutatakse õppeherbaariumis otse herbaarlehele püsiva kirjutusvahendiga (pastakaga, tindiga,...), pealekleebitavat etikett pole kahjuks õiguslikel põhjustel lubatav.

2. Sugukond (eesti k. + ladina k.)

3. TAIME NIMI eesti keekes suurelt + ladina k. normaalse kirjaga. Ladinakeelse nime järele ka autori nime lühend (ka sammaldel, samblikel)

4. [Taime perekonna nimi vaid juhul, kui ta puudub liigi nimes (n: RUKKILILL perek. Jumikas)]

5. Leiukoht (maakond, vald või kihelkond, küla, talu, mägi, ...) (kihelkonda oleks hea kasutada haldusreformiga moodustatud suurte haldusüksuste korral, nagu nt Saaremaa vald, Pärnu linn jms krahvkonnad)

6. Kasvukoht (järve kallas,liivane niit, salukuusik, ōu, teeserv, ...) (sammaldel ja samblikel lisaks kasvupind - s.o. näit. kuuse tüvi, lubjakivi, maas, kännul, kase oksal, betoonpostil ...)

7. Leiuaeg (31. veebruar 1999. a.)

8. Leidja = koguja nimi

9. Määraja nimi (teil ilmset sama kes koguja)

*** TAIME KUIVATAMINE

1 1. Normaalne - vahepaberite vahetamine

2. Kiirendatud - triikimine

3. Laisk aga ruumikas - vertikaalselt lainepappide vahel soojaallika kohal

4. Liiga aeglane - taim läheb pruuniks (mōni liik alati!) vōi kolletub

1. Sileda ilusa taime saab vaid tugeva pressi all

*** HERBAARIUMI MAHT 100 taime, neist

25 sammalt ja samblikku (ca 10+10)

75 soontaime, neist:

vähemalt 6 sõnajalgtaime

7 kõrrelist, lõikheinalist ja loalist (kokku)

5 taime teistest üheiduleheliste klassi sugukonda-dest

*** HERBAARIUMI ESITAMINE

* Tähtaeg: Valmima peab 05. septembriks, vastamine kuni 30. septembrini. Arvestuse saab (kui zooloogiaosa on korras) alles herbaariumi vastamise järel (valemäärangute parandamine – 100%, tundmine + ladina k.). Vastata tundmist ja ladina keelt saab kohe, kui on õigesti >95% määrangutest.

* Herbaariumil peab olema lisaleht taimede mingis süstemaatilises järjekorras nimekirjaga (vt. nt. taimemääraja järjekorda) (ja herbaarium samas järjekorras.). Numereeritud peavad olema nimekirjas liigid (herbaarlehti ei pea nummerdama, aga võib).

* Leukoplast jms. nōrgalt siduv matetjal pole taime kleepimise vahendid - selliselt seatud taim on vōrdne kleepimata taimega.

* Nätske taim pole herbaariumi taim - ei lähe arvesse

* Kui mōni huvitav taim jääb määramata, peab tema etikett ülejäänud osas olema ikkagi täidetud (võib olla taimede pakis lisaks 100-le nõuatavale, sel juhul ei kuulu vastamisele)!

* Herbaariumi taimed peavad olema korjatud esitamisele eelnenud suvel, vanadusest pruunistunud isendid arvesse ei lähe. Herbaariumi taimed ei tohi olla hallitanud, kuivatamisel oma värvuse kaotanud (NB! mõni liik läheb peaaegu alati mustaks-pruuniks, need võivad ka herbaariumis olla seda värvi – sellised taimed saate teada, kui teiste vahel kuivatades teised säilitavad normaalse värvuse, üks aga mitte.) Herbaariumi taim ei tohi olla purunenud.