TRÜKITUD KIRJANDUS

1. Kukk, T. Soontaimede anatoomia väike praktikum. Tartu 1996 või

2. Botaanika I Tallinn 1965

3. Botaanika II Tallinn 1970

4. Hrzanovski, Ponomarenko. Botaanika Tallinn 1988

5. Eesti taimede määraja Tartu 1999 või

6.Taimede välimääraja Tallinn 1975 või 1973 või

7. Eesti taimede määraja. Tallinn 1966.

8. Botaanika … (täiendava õppematerjalina sobivad ka vanemad /muukeelsed sarnased õpperaamatud)

BOTAANIKA KÜSIMUSED

TAIMEANATOOMIA MÄRKSÕNAD (laiendatud programm)

 SÜSTEMAATIKA

1. Mis on taim? Taimeriik kitsas käsitluses.

2. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. mändvetiktaimed, hk ikkesvetiktaimed).

3. Hk. punavetiktaimed

4. Taimeriik ja taime eluvorm.

5. Plastiidita vetikad. Plastiidi evolutsiooniline kujunemine

6. Sekundaarse plastiidiga vetikate hõimkonnad (silmviburvetikad, vaguviburvetikad, ränivetikad, pruunvetikad).

7. Kõrgemad taimed. Soontaimed.

8. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused.

9. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused.

10. Kõrgemate taimede (=maismaataimede) evolutsiooniline kujunemine.

11. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. (Hk. Kõdersammaltaimed.) Hk. Maksasammaltaimed=Helviksammaltaimed. Hk. Lehtsammaltaimed: Turbasamblad ja Pärislehtsamblad.

12. Sōnajalgtaimed laias mõttes. Hk. koldtaimed (sh. selaginellid ja lahnarohud). Hk. sõnajalgtaimed (=keerdlehiktaimed): seltsid: osjalaadsed, maokeelelaadsed, pärissōnajalalaadsed (ja salviinialaadsed)).

13. Sammaltaimede evolutsiooniline kujunemine.

14. Sōnajalgtaimede arengutsükkel. Sōnajalad kui ōistaimede eellased.

15. Eellehe arengu vōimalusi sõnajalgtaimedel (laias mõttes). Erieoselisus

16. Väljasurnud sōnajalgtaimed

17. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus, kasutamine. Hk. palmlehiktaimed. Hk. hõlmikpuutaimed. Hk. okaspuutaimed: nende seltsid. Hk. vastaklehiktaimed (=ebaokaspuud).

18. Seemne evolutsiooniline kujunemine.

19. Paljas seeme ja kaetud seeme. Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede üldised erinevused.

20. Hk. katteseemnetaimed.

21. Õie ja õistaimede evolutsiooniline kujunemine.

22. Õistaimede kaheliviljastamine.

23. Primaarne ja sekundaarne endosperm

24. Klasside üheidulehelised ja kaheidulehekused võrdlus.

25. Sgk. vesiroosilised: eraldi evolutsiooniharu

26. Sgk. tulikalised: alkaloidid

27. Sgk. paksulehelised: veesäilituskude

28. Sgk. roosōielised: viljade mitmekesisus

29. Sgk. liblikōielised: juuremügarad

30. Sgk. sarikalised: täiuslik õisik

31. Sgk. mailaselised: muutunud süstemaatika

32. Sgk. karelehelised

33. Sgk. huulōielised: terpenoidid, kasutamine

34. Sgk. maavitsalised: mitmekesised kultuurtaimed. Mitmekesised mürktaimed.

35. Sgk. vesihernelised: lisatoitumine

36. Sgk. madaralised

37. Sgk. ristōielised: sinepiõlid

38. Sgk. kōrvitsalised

39. Sgk. korvōielised: õis ja õisik

40. Sgk. nelgilised: varuained seemnes

41. Sgk. maltsalised: varre ja juure ehitus

42. Sgk. tatralised

43. Selts konnarohulaadsed: veetaimed, üheiduleheliste algtüüp

44. Selts liilialaadsed: muutunud süstemaatika: http://taxonomicon.taxonomy.nl/TaxonName.aspx (otsingusse: Liliaceae), http://tolweb.org/Monocotyledons/20668 , http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi?query=liliaceae&lang=ld

45. Sgk. loalised

46. Sgk. käpalised: elu ja paljunemine – ehituse ja funktsiooni seoste võrgustik. Nende seemne idanemine.

47. Sgk. kōrrelised: täiuslik õisik, niidutaimed: ehitus

48. Sgk. lōikheinalised: konvergents

49. Sgk. palmilised

50. Eesti puittaimed

51. Selts pöögilaadsed

52. Sgk. kanarbikulised (laias käsitluses – sh uibulehelised ja seenlillelised; =~selts kanbarbikulaadsed)