Seletuskiri tööjuhendile http://www.tpu.ee/~toenu/lill/andmetabel.htm

Kevadlilli võib (on soovitatav) uurida iga elumaja juures, sõltumata tema suurusest või vanusest. Linnades ja alevikes olevate eramajade puhul on enamasti aial väga selged piirid ja seal on sageli palju erinevaid liike. Kuid kevadlilli on istutatud ka suuremate majade juurde – ka nende ümbruses kasvajaid on väga soovitatav kirja panna, kuigi seal pole päris aeda. Selliseid alasin olen ma siin nimetanud kruntideks (kuigi iga aed asub ka krundil). Ja miks ka mitte oma koolimaja juures kasvvaid lilli arvele võtta.

Igast aiast, mida te uurite, pange palun liigid kirja eraldi, saatke nad ära eraldi e-mailina (eraldi lehel).

Palun uurida ühes kohas kolme aia või krundi kevadisi sibullilli. Esimene neist oleks ilmselt uurija enda koduaed või kodumaja ümbritsev krunt. Selleks esimeseks aiaks (krundiks) võib olla ka mõne hea sõbra ehk vanaema-vanaisa koduaed. Esimese uuritud aia/krundi kõrvalt palun uurige veel kaks (võib ka rohkem) võimalikult lähedase naaberaia/krundi kevadlilli. Naabrilt küsige kindlasti luba, enne kui asute lilli uurima. Kevadlilli uurige vaid siis, kui naaber seda lubab. Kui naabrilt luba ei saa, proovige teiselt naabrilt või ülenaabrilt luba saada.

Kui on aga tahtmine ka kuskilt kaugemalt mõne hea sõbra või sugulase aiast lilli kirja panna, siis oleks hea, kui ka seal uurida kahe naaberaia kevadisi sibullilli.

Krundi asukoht:

Kindlasti on vaja kirja panna vald ja küla/alevik, linnas-alevikus ka tänava nimi. Hea oleks kirja panna ka talu nimi või maja number, siiski võib sellest soovi korral loobuda.

Aia suurus on samuti küllaltki oluline. See aitab hinnata lille osatähtsust uuritava ala taimestikus. On oluliselt erinev, kas 1 ruutmeetritäis märtsikellukesi kasvab 600 või 3000 ruutmeetrisel krundil. Siiski piisab ka üsna ligikaudsest hinnangust. Kui täpset ruutmeetrite arvu teada ei saa, võib aia või krundi suuruse mõõta sammudega. Enamasti on krundid ristküliku kujulised ja seetõttu piisab sellest, kui pikk ja lai on aed. Lisaks tuleks siis aga ära mõõta, kui pikk on teie keskmine samm; kui pikk on samm, mida te keskmiselt mõõtmisel kasutasite. Selleks oleks parem mõõta ära 10 sellise sammuga läbitav vahemaa ja tulemus jagada kümnega (nii saab täpsema tulemuse käimise sammude kohta, ühe sammu mõõtmisel tekib palju suurem viga).

Vahel on aia suurust raske määrata (eriti maal taludel ja suurtel majadel). Ilma plangu või võrkaiata aia piiriks võtke näiteks ala piirav hekk, tee mille ääres on maja, põllu või metsa serv vastu maja ümbritsevat ala. Suurte paneelmajade puhul tõmmake mõtteline krundi piir poolele teele naabermajast uuritava majani.

Kirja tuleks panna kõik kevadised sibullilled ja nendega sarnase eluga mugultaimed (ülased, lõokannused, lumekupud); taimed, kel suveks kuivavad kõik lehed.

Eraldi tuleb hinnata, kui palju kasvab lille istutatuna peenardel (vahel on lill ka põõsa varju istutatud), kui palju metsistununa muru vahel või põõsaste all, kohtades, kuhu neid pole kunagi istutatud.

Taimede hulga hindamisel piisab järgneva skaala kasutamisest.

Numbrile vastav ruutmeetrite hulk tähendab lehtedega tihedalt kaetud ala pindala. Erinevates kohtades aias kasvavad taimed tuleks mõttes kokku korjata ja siis kokku arvata, palju nad katavad. Kui viie meetri pikkusel ja kahe meetri laiusel lillepeenral on neli tihedat märtsikellukeste mättakest läbimõõduga 40 sm, siis kokku katab märtsikelluke selles aias 4x0,12=0,5 ruutmeetrit. Seega kirja tuleb panna number “3”

Töö aluslehe, kuhu andmed kanda, leiad järgmiselt aadressilt: http://www.tpu.ee/~toenu/lill/andmetabel.htm