Võib öelda, et viimase kümne aasta jooksul on infokirjaoskus tõusnud kogu maailmas infoteadlaste huvikeskmesse ja see on sagedane termin erialakirjanduses.

Levinuim ja kõige enam viidatud on Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) definitsioon:

"Selleks, et olla infokirjaoskaja, peab isik ära tundma, millal informatsiooni vajatakse ja ta peab oskama määratleda informatsiooni asukohta, hinnata ja kasutada vajaminevat informatsiooni" (ALA, 1989).

Raamatukogu oskused (library skills), raamatukogu kasutamine (library use), bibliograafiline väljaõpe (bibliographic instruction) on olnud tihtipeale infokirjaoskuse sünonüümideks. Kuigi infokirjaoskuse eelkäijateks võib pidada raamatukoguoskusi ja -kasutamist, on infokirjaoskus laiem mõiste ja ei piirdu ainult raamatukoguga (Virkus, 2003, 2003a).