Kohustusliku usundiõpetuse vallas eriarvamustel olevad Res Publica haridusminister Toivo Maimets ja parlamendisaadik Avo Üprus otsustasid taotleda eritoimkonna asutamist küsimuse lahendamiseks. Uus! Jaan Kaplinski kommentaar: Kristlus Kristuse vastu 
Rein Taagepera kommentaar: Kohustuslik usundiõpetus süvendaks eetikakriisi

Kohustusliku usundiõpetuse koolidesse sisseviimise osas jäid Üprus ja Maimets ka pärast eileõhtust neljasilmakohtumist kindlaks oma senistele seisukohtadele.
Nad avaldasid siiski soovi otsida võimalusi oma vaateid lähendada. 
«Ilmselt on vaja seda diskussiooni jätkata laiemal pinnal,» nentis Üprus. «Palume erakonna juhatusel asutada vastav toimkond. Teine variant on, et teeme selle valitsusorganite abiga.»
Häbi või hädavajadus
Minister Maimets teatas eelmisel nädalal, et ei toeta kohustusliku usundiõpetuse kehtestamist koolides. «Ma ei näe mingit põhjust, miks Eesti riik peaks usundiõpetuse tegema noortele inimestele kohustuslikuks. Vabatahtlikult küll,» ütles Maimets.
Ta tõi näiteks Kansase osariigi Ameerika Ühendriikides, kus religioosse maailmapildi pealesurumine teadusliku arvelt tekitas terava rahvusvahelise reaktsiooni ning pani Kansase häbiväärsesse olukorda.
«Ma ei tahaks, et Eesti jääks häbiväärsesse olukorda,» märkis minister.
Res Publica parlamendisaadik Avo Üprus kinnitas seepeale, et kohustuslik religiooniõpetus viiakse koolides sisse ministri vastuseisust hoolimata. «See pole erakonna, vaid Maimetsa isiklik seisukoht,» ütles Üprus.
Usuteaduste instituudi lõpetanud Üprus väitis BNSile, et enamikus Euroopa riikides pole usundiõpetuses midagi häbiväärset, vaid ainet peetakse osaks tervikliku haridusliku põhja andmisest. «Haritud inimesed teavad, et usuõpetus ei ole piibli kaikaga pähetagumine,» märkis Üprus.
Enne kohtumist avaldas Üprus Postimehele valmisolekut tõstatada kohustusliku religiooniõpetuse temaatika vajadusel ka erakonna volikogus või koguni täiskogul.
«Religiooniõpetus, mida tuleb eristada usuõpetusest, kasvab loogiliselt välja meie programmi väärtustest ja põhimõtetest,» rääkis Üprus. «Aga kui osa inimesi seda ei näe või ei tunnista, tuleb see lihtsalt laiemalt läbi rääkida.»
Üprus leiab, et kuna kõik erakonnaliikmed tunnustavad praegust programmi, selle preambulat, filosoofiat ja väärtusi, peaksid nad kõik tunnistama ka hea ja tasakaalustatud religiooniõpetuse kui kultuuriõpetuse vajalikkust.
Maimets polnud eile õhtul kommentaariks kättesaadav, sest viibis Res Publica poliitikanõukogul.
Diskussioon jätkub
Erakonna pressiesindaja Allar Tankler kinnitas eile õhtul, et erinevalt varem teatatust pole kohustusliku usundiõpetuse küsimust poliitikanõukogu päevakorras.
«Jõudsime Maimetsaga ühisele arusaamale, et nagu sageli juhtub, on ka seekord räägitud rohkem vormist kui sisust,» kommenteeris Üprus kohtumist Maimetsaga. «Olime ühte meelt, et pluralistlikus maailmas on erinevate religioonide ja kultuuride tundmine möödapääsmatu. Asja sisus olime seega üsna ühte meelt.»
Res Publica parlamendifraktsiooni esimees Taavi Veskimägi ütles, et kujundab religiooniõpetuse kohta isikliku seisukoha koos erakonnaga. Küsimusele, kas Res Publica võib minister Maimetsa usundiõpetuse-vastasuse pärast noomida, vastas Veskimägi: «Oh ei!»
Riigikogu kultuurikomisjoni juhtiv respublikaan Olav Aarna ütles, et ei toeta kohustusliku usundiõpetuse ideed. «See ei tähenda, et noored inimesed ei peaks religioonist, nende paljususest ja rollist maailma kultuuriajaloos midagi teadma,» märkis ta. «Aga seda ei peaks tegema omaette kohustuslikuks õppeaineks.»
Diskussioon usundiõpetuse üle vallandus Eestis pärast seda, kui Postimees kirjutas aprilli algul kavast lülitada see kohustusliku õppeainena koolide tunniplaani. 

Alo Lõhmus