Inimesed teevad pajust hobusele loogapuud, sest paju paindub hästi. Veel tehakse pajust jalutuskeppe, tünnivitsu, vilepille ja pajukoorest pasunaid. Oled sa kuulnud, kuidas poisid kevadel pasunaga tuutu-luutu teevad? Aga kui sa juhtud haigeks jääma, teeb vanaema võib-olla pajukoore teed, mis palaviku ära võtab. Vanasti pargiti pajukoorte abil loomanahku. Kunagi väga ammu, kui ei olnud vabrikuid ja töökodasid, tegid inimesed peaaegu kõiki töid ise. Kevadpühadeks võib tuppa tuua ka teiste puude ja põõsaste oksi, nagu lepa ja sarapuu ehk pähklipuu oksi. Neil on ilusad pikad urvad ja pisikesed käbid küljes. Vaasi võib panna ka kirsioksi. Neid on parem võtta maast pärast seda, kui ema või isa on kirsipuud harvendanud, see tähendab, oksi vähemaks lõiganud. Puu on ju elus ja muidu on oksi kahju murda. Ka toominga oksad on vaasis ilusad, sest neilegi tulevad külge väikesed õiekobarad. Kõik need roheliste lehtede ja õitega oksad tuletavad inimestele meelde uue elu tärkamist. Öeldakse, et nad on kevade ja uue elu sõnumitoojad - sümbolid.
