• võistkondliku kaitsemängu tuleb alustada mees - mees kaitseformatsioonist
• esmalt selgitada ja demonstreerida käsitletavat asetust, mängijate liikumist ja liikumise suundi maketil, seejärel minna üle kaitsemängu koostöö õppimisele väljakul
• koostöö õppimine algetapil väljakul toimub passiivse rünnaku vastu koos ettetulevate situatsioonide analüüsimisega
• tuleb saavutada kaitsemängijate kiire ja kooskõlastatud reageerimine vastase ja palli ümberasetumisel, optimaalsete vastutegevuste valik ja realiseerimine
• suurendada pidevalt ründemängijate aktiivsust arvestades omandatud võistkondliku taktikalise koostöö taset kaitses
• ühe korvi all mängides vahetada ründe- ja kaitsemängijate rolle printsiibil - „kes viskas korvi - see ründab"
• kahepoolses õppemängus kasutada erinevaid õpituid kaitsemängu süsteeme teatud ajalõikude möödudes või vastavalt kujunenud mängusituatsioonidele, täiustamise etapis varieerida erinevaid võistkondliku tegevuse variante mängulise vastasseisu käigus
• maa-ala kaitset õppida pärast mees-mees kaitseformatsiooni põhiprintsiipide omandamist
  • pärast pallikaotust koheselt spurtida oma kaitsealasse ja võtta sisse vajalik koht lähtudes valitud maa-ala kaitse asetusest
  • asetuda näoga palli suunas, kooskõlastada oma liikumine kaaslaste tegutsemisega lähtudes ründajate positsioonidest ja palli liikumisest
  • sekkuda palli poolsel küljel, mängida „tihedalt" vältides sööte kaitstava maa- ala sügavusse, aktiivset takistada ründajate läbimurdeid korvi suunas ja sundida vastasel sooritama pealeviskeid ebamugavatelt positsioonidelt
  • saavutada kõigi mängijate koordineeritud tegevus - kaitstav ala peab pidevalt „kokku tõmbuma" ja „lahku tõmbuma" vastuseks vastase tegutsemisele
  • kindlustada enda lauas edukas lauavõitlus pärast möödaläinud viset.

Maa-ala kaitsega seonduvat on käsitletud mitmes Tallinna Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös. Nagu eespool märgitud kasutatakse võistkondlikus kaitsemängus reeglina maa-ala kaitset abistava kaitsevariandina. Sellele teadmisele saame kinnitust ka Mikk Valdase bakalaureustööst „Maa-ala kaitse rakendamine korvpallis" (2009), kus vaatluse all olid neli mängu 2009.a. meeste Euroliiga finaalturniirilt, neli mängu 2009.a. Balti Liiga finaalturniirilt ning kuus 2009.a. Eesti Korvpalli Meistriliiga meeste mängu. Lisaks tõdemusele, et maa-ala kaitse rakendamise ulatus vaatluse all olnud mängudes oli tagasihoidlik, toob töö autor välja, et Eesti Meistriliigas kasutati maa-ala kaitset märkimisväärselt rohkem kui Balti ja Euroliigas. Samas töös on järeldustes välja toodud kolm olulist momenti:

• kõige enam rakendati maa - ala kaitse asetust 1-2-2. Rakendamist leidsid ka asetused 1-3-1 ja 2-3
• maa-ala kaitset rakendati peamiselt kaotusseisus olles ja põhieesmärgiga rikkuda vastasmeeskonna mängurütm
• maa-ala kaitse on efektiivsem siis kui seda rakendatakse lühikest aega.

2010.a. kaitses edukalt oma bakalaureusetööd Allar Raamat teemal „Maa-ala kaitseformatsiooni rakendamise osatähtsus korvpallimängu lõpptulemuses". Vaatluse alla võeti 2010.a. noorteturniiri Baltic Sea Cup U-18 tütarlaste koondise viis mängu ja neli 2010.a. Eesti meistrivõistluste kahe tugevama naiskonna mängu. Nimetatud töö üheks ülesandeks oli võrrelda võitjate ja kaotajate võistkondade maa-ala kaitse rakendamise korduseid ja efektiivsust. Olulisemad töö järeldused:

• ajaliselt oli erinevus maa-ala kaitse rakendamisel võitjate ja kaotajate vahel minimaalne
• maa-ala kaitse vastu visatud punktide erinevus võitjate ja kaotajate võistkondade vahel oli väike
• võitjate maa-ala kaitse rakendamise efektiivsus oli kõrgem kui kaotajatel
• võitjad kasutasid asetusi 2-3 ja 3- 2. Kaotajate puhul lisandus ka asetus 1- 2-2
• maa-ala kaitseformatsiooni osakaal korvpallimängu lõpptulemusele on tagasihoidlik.

Lõplike järelduste tegemist antud teemal ei võimalda nimetatud tööde raames valminud andmebaasi tagasihoidlik ulatus ja teema vajab kahtlemata täiendavat uurimist.

Nimetatud bakalaureusetöödega saab huvi korral lähemalt tutvuda TLÜ spordiraamatukogus Tondi 55 ja veebikeskonnas aadressil www.basket.ee/korvitreener.