MAA-ALA PRESSINGU NÕRGAD KÜLJED

  • vastane võib ülekaalu saavutamisega mõnes liinis kergelt korvi saavutada
  • eesliini kaitsemängijad saavad palju isiklikke vigu
  • esitab mängijatele taktikalise mõtlemise osas kõrgendatud nõudmisi
  • võistkonnal, kellel maa-ala prsessing on põhiline kaitsevariant, peab olema „pikk pink"
  • kõik mängijad peavad olema suure töövõimega
  • ei too edu, kui pall ületab kergelt kaitse esimese liini
  • kui vastane mängib rünnakul kiiresti, on võitlus kaitselauas raskendatud
  • mängijate jõuvarud kahanevad kiiresti.

Edu saavutamiseks maa-ala pressingu kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu alljärgnevale:

  • Kohad tuleb kaitses kiiresti sisse võtta. Kunagi ei tohi aidata vastasel palli saada pärast tabavat viset! See annab võimaluse ka pikkadel mängijatel kohad sisse võtta.
  • Kaitsemängijad peavad sundima vastast audist väljaviske korral sooritama söötu enne esimest kaitseliini. Tuleb välistada võimalus pika söödu andmiseks.
  • Kaitsjad peavad sundima liikuma ründajaid kohtadele, mis on kasulikud pressinguks.
  • Ei tohi lasta sooritada söötu läbi terve tsooni - otsaaudist tsooni 2 ja 1. tsoonist tsooni 3.
  • Esimese liini kaitsjad peavad olema hea reaktsiooniga ja söödu korral koheselt sisse võtma vajaliku positsiooni.
  • Tagumises liinis asuvad kaitsjad peavad tähelepanelikult jälgima audist väljasöötjat. Kui viimane on sirgetel jalgadel ja hoiab palli mõlema käga, järgneb lühike sööt. Kui söötja on pööranud ja asetanud ühe jala ette, võib järgneda pikk sööt.
  • Algasendis on vahest kasulik ründajatel lasta sooritada 2-3 mitteohtlikku söötu, et vähendada nende valvsust.
  • Kaitsjad peavad kiiresti moodustama „lõksu", et takistada põrgatamist. Kunagi ei tohi lubada palliga mängijal kaitsjatest mööda mängida.
  • Mängija, kes läheneb põrgatajale keskmises koridoris, peab olema tähelepanelik ja võimalusel provotseerima kõrgete söötude andmist. Ei ole vaja püüda palli ära võtta!
  • Kaitsja, kes on suutnud põrgataja peatada, peab sundima viimast sooritama pööret, et ta jääks seljaga oma kaaslaste suunas ning siis agressiivselt ründama.
  • Kui põrgataja on suutnud kahest atakeerijast mööda mängida, peab üks nendest jälitama teda ja üritama palli tagant välja lüüa.
  • Põrgatajal ei tohi lubada ilmuda esimese liini kaitsjate taga olevasse tsooni.
  • Kõik kaitsemängijad liiguvad vastavalt palli liikumisele ja peavad teadma kõiki võimalikke söödusuundi põhipositsioonidelt ja palli „lõikamise" kohti.
  • Kaarega ja põrkesöödud tuleb lõigata.
  • Kaitsjad suruvad palliga mängijat tagasi, kui ta asub esimese kaitseliini ees.
  • Äärmises koridoris pallist kaugemal asuv mängija peab tagasi liikudes olema pidevalt heal positioonil, et söötu "lõigata".
  • Kaitsjad peavad palli suruma küljejoone suunas. Sellega väheneb söödusuundade arv ja kergeneb kaitsemäng „lõksu" olukorras.
  • Kaitsemängijad peavad taganedes takistama sööte tsentrimängija positsioonile ja andma võimaluse kaarega ja põrkesöötude andmiseks.
  • Pika söödu korral spurdivad kaitsjad tagasi.
  • Pallist kaugemal asuv kaitsja peab jälgima pallist kaugemal olevat ründajat.
  • Kaitsjad peavad pidevalt „rääkima" omavahel.
  • Kaitsjad peavad oma tegutsemisega vastast söötma sundima. Mida enam sööte, seda suurem tõenäosus eksimusteks, kuna harva esineb võistkondi, kus kõik viis mängijat väljakul, valdavad virtuoosselt palli.
  • Kaitstes oma korvi, tuleb takistada pealeviskeid lühidistantsilt.