Jõulukell, jõulukell, pühad on saabumas linna, kõigile teatab see, peagi on käes jõulupäev. Iga maja, iga kodu kõik on pühade rüüs, jõuluhõngu on õhuski tunda. Palju lapsi minust möödub, kõigil naer särab näol, igal nurgal on kaikumas nüüd Jõulukell, jõulukell, pühad on saabumas linna, kõigile teatab see, peagi on käes jõulupäev. Tulekumas sajas värvis särab väljakul kuusk, kihab kauplustes ostjate meri. Eemal rivis ehtsad saanid-liigub jõulutaat seal, iga nurga peal heledaIt lööb Jõulukell, jõulukell, pühad on saabumas linna, kõigile teatab see, peagi on käes jõulupäev. Vaikselt sajab lund lilleke magab und Mets elab kenasti seal jõululaps tuleb meil pea Vaikind linnulaul puid veel kiigutab tuul Kambrites kuuldakse häält jõululaps tuleb meil pea Kallis jõuluaeg soojaks südame teeb Vana ja noor hõiskab koos jõululaps tuli ju meil! Üle laia lageda, lumivalge, uinund maa sõidab linna jõulumees kristalses täheöös. Kaugelt, kaugelt Põhjamaalt täna ruttab siia ta, põhjapõdrad, kaelas kuljused, on iidse saani ees. Aisakell, aisakell Kella kauge hüüd. Härmast valge jõulusaan tuhatnelja tormab nüüd. Aisakell, aisakell Kingul, orus, mäel Aisakella helinal meil on jõulud jälle käes. Täna jõulukuuse all laste pilgud säravad, õhtutund on ukse ees, - kuhu jääb küll jõulumees? Igas väikses käharpeas juba salmid ammu reas, küllap tarvis läheb kohe neid, kui kuulda kuljuseid. Aisakell, aisakell, kella kauge hüüd. Härmast valge jõulusaan tuhatnelja tormab nüüd. Aisakell, aisakell kingus, orul, mäel Aisakella helinal meil on jõulud jälle käes. Aisakell, aisakell kella kauge hüüd härmast valge jõulusaan tuhatnelja tormab nüüd. Aisakell, aisakell kingus, orul, mäel aisakella helinal meil on jõulud jälle käes. Aisakell, aisakell kella kauge hüüd härmast valge jõulusaan tuhatnelja tormab nüüd. Aisakell, aisakell kingus, orul, mäel... Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha, kallis jõuluaeg! Ilm oli hukas, Kristus on sündind. Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav püha inglite lauluaeg! Petlemma väljal kuuldakse nüüd häält: ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav kõige ilma õnneaeg. Kristus on tulnud, meid lunastanud! Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta! Kell tunde lööb, aknal ma ootan. On jõuluöö, tühjust ma vaatan. Sadu värve on täis minu toas jõulupuu, kuid minu tuju on värvitu kui tuul. Vaid valget lund sajab ja sajab, kui sellel ööl mind sa ei vaja. Küllap meeldivam sul kuskil võõra kuuse all, ma sul soovin häid, häid jõule. Kord väikses linnas Petlemmas sel pühal vaiksel ööl kolm kuldset tähte hiilgamas on kõrgel taevalael. Sa kuula jõuluingleid, mis rõõmusõnum neil – nüüd Petlemmas, nüüd Petlemmas on sündind Päästja meil! Kaob ilmast piin ja pimedus, on tõesti tõsi see, kõik hirm ja lootus temaga võib leida õige tee. See püha laps seal sõimes me Lunastajaks saab, ta nimi kiirgab valgust meil ja rahus hingab maa. Nii ajast aega igavest' lä'eb täide usk ja soov, et Jeesuslaps kord käib me ees ja õnnistust meil toob. Oo, au ja kiitus talle! Nüüd kõigil rõõmus meel seal väikses linnas Petlemmas sel pühal jõuluööl. Kellahääl kutsub õue Jõulurõõm tungib põue On langemas lund On imede tund Ees sind ootab talve võlumaa Eemal näen sinilindu Kõrgelt mäelt tõusmas lendu Ja soovid sul kõik täita ta võib Kui sa kõnnid talve võlumaal Lumememmed jalutavad paaris Päkapikud tule ümber reas Kingikotid kuhjatud on saani Ka jõuluvana liigub nende seas Loojub päev, pea on pime Kuid su ees sünnib ime, Sest särama lööb siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Lumememmed jalutavad paaris Päkapikud tule ümber reas Kingikotid kuhjatud on saani Ka jõuluvana liigub nende seas Loojub päev, pea on pime Kuid su ees sünnib ime, Sest särama lööb siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Sest särama lööb, siis tähine öö, Kui sa kõnnid talve võlumaal Nüüd unistan ma taas jõulust just nagu lapsepõlve aal, jõulukuuse särast ja saanikellast ja valgest lumevaibast maas. Nüüd unistan ma taas jõulust ja saadan tervitusi teil. Palju rõõmukilkeid ja naeru, valgeid jõulupühi ikka teil. Taas sajab valget lund väljas ja toas on ehted haljal puul, kumab küünlavalgus ja rõõmu algus saab pea lauluks laste suul. On pilvisse end kuu peitnud ei tähti puista taevakaar. Kuid kui lapsed öös näevad und Sajab väljas ikka valget lund. Keerlevaid, langevaid helbeid on täis kõik laotus ja uinuvad puud. Sadu viib endaga lendlema neid ja hetk, kus soovida ei mõista muud. Talveöö valguse särelev läik, näol sulamas helbeid, ja suul, helkjate pilvede aeglane käik ja vaikselt, õige vaikselt heljub tuul. Las meid veel, kallis, olla teel üheskoos kaunimal talveööl. Las meid veel, kallis, olla teel mis lumehelbeid lagnevaid on täis. Keerlevaid, langevaid helbeid on täid kõik laotus ja uinuvad puud. Sadu viib endaga lendlema neid ja hetk, kus soovida ei mõista muud. Las meid veel, kallis, olla teel üheskoos kaunimal talveööl. Las meid veel, kallis, olla teel mis lumehelbeid lagnevaid on täis. Talveöö muinasjutt meiega jääb kui lumis, see ükskord läeb. Suveöö unenäos mõnikord näen taas lumehelbeid langevaid ja jääd. Las meid veel, kallis, olla teel üheskoos kaunimal talveööl. Las meid veel, kallis, olla teel mis lumehelbeid lagnevaid on täis. Oh, kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad! Ei mitte üksi suisel aal, vaid talvel ka siin külmal maal. Oh, kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad! Oh, kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad! Ei mitte üksi suisel aal, vaid talvel ka siin külmal maal. Oh, kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad! Oh, kuusepuu, oh kuusepuu, sa oled mulle armas! Sind jõuluks metsast tuuakse ja küünlad külge pannakse. Oh, kuusepuu, oh kuusepuu, sa oled mulle armas! Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu! Siit igaüks saab rõõmu. Su juures lapsed laulavad ja rõõmsalt kinke ootavad. Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu! Siit igaüks saab rõõmu. Läbi sahiseva lume sõidab saanike Aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti Aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti Kena jõuluehte saanud iga metsapuu Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu Sõida ruttu saanikene koju kirikust Läbi luha üle kingu mööda männikust Läbi luha üle kingu mööda männikust Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju Kodus oot'vad kingitused ootab jõulupuu Kodus oot'vad kingitused ootab jõulupuu Püha öö, õnnistud öö! Kõik on maas rahu sees! Joosep valvab ja Maarjal sääl, hingab lapsuke põlvede pääl! Puhka sa patuste rõõm, puhka patuste rõõm! Püha öö, õnnistud öö! Ingli hääl välja pääl! Hüüdmas rõõmsasti halleluuja, annab teada ka karjustele! Kristus on sündinud meil, kristus on sündinud meil! Püha öö õnnistud öö! Kes sa meil ilmutand! Isa armumis õnnistust toob, Rahu põlve maailmale loob, Laulgem nüüd halleluuja, laulgem halleluuja, laulgem nüüd halleluuja, laulgem halleluuja! Püha öö! Üks roosike on tõusnud küll õrna juure seest. Kuis vanemad on laulnud, ta tuli Jesse soost, see kallis lilleke. Kesktalvel külmal ajal ta kasvas ülesse. Mu armsast roosikesest Jesaja kuulutas. Ta sündis neitsi Maarjast Juudamaal Petlemmas. Nii oli Isa nõu. Kesktalvel külmal ajal on näha Isa au. Oo, püha öö täis hõbetähti taevas, su varju all jõululaps magab und. Ju maailm oli kaua patu vaevas, sel' ööl on saabunud lunastuse tund. Oo, jõuluöö, sa öödest kõige kaunim. Mil' sündis siis me Õnnistegija. Nii me ta ees, kõik laulgem ühel meelel. Oo, püha öö! Sa meile tõid õndsuse. Oo, püha öö mil' Jeesus meile sündis ja maha jättis oma jumaliku au. Kui Isa teda me eest ära andis ja tegi tõeks oma ammu peetud nõu. Oo, kuningate kuningas, sul toome me oma tänu, ohvrisüdame. Ja jõuluööl, kõik laulgem ühel meelel. Oo, püha öö! Sa tõid meil õndsuse. Oo, püha öö! Sa tõid meil õndsuse. Suurest lõkkest tõuseb sädemeid, napsab ninast külmataat. Lõkke ees on rahvas koos, nad riides on kui eskimod. Kodus ootamas neid kalkunid ja kuusepuud, köetud ahjud, kuumad toad. Hällis laps veel tänasel ööl küll oma silmi kinni saab. On jõulutaat vist juba teel ja palju kingitusekotte on ta reel. Vist iga inimlaps on ootust täis, kui äkki külatee peal kellahelin käib. Ja nüüd mu huulilt kõlab lastele, kel aastaid ühest sajani, see vana hea fraas: «Südamest soovin taas kauneid jõule, kauneid jõule sul ma!»