Tallinna Viru keskuses müüvad marju noored müüjad. Kevadel põhikooli lõpetanud Sillele on see elu esimene töökoht. Sellise toreda suvetöö leidis ta Internetist: nimelt kuulutas firma oma veebilehel, et otsib suveks töökaid abilisi. Varem on Sille ainult paar päeva tänaval restoranide reklaamlehti jaganud ja ajalehti müünud ning taskuraha eest vanaema juures peenraid rohinud. Sille arvates peab müüja olema sõbralik ega tohi kurvastada, kui ostjale näiteks hind ei meeldi või marjad on toored. Paljudel inimestel on raske aru saada, et tema ise maasikaid ei korja ega mõtle hindu välja. Sille korjab ainult hallitanud maasikad kastist välja ja paneb prügikasti. Eesti maasikad on magusad, kuid ostjate arvates hirmus kallid. Sille soovitab ostjatel juulis tagasi tulla, sest siis hinnad langevad. Päeva lõpuks on kõige rohkem müüdud Poola maasikaid, ehkki need on hapud. Hispaania marju Sille heameelega ostjatele ei paku, sest seal väetatakse maasikataimi liiga palju. Sille saadeti ka Maasikafestivalile marju müüma. Ta ei olnud kunagi nii palju maasikaid korraga näinud. Ostjaid oli kogu aeg palju ning puhata ei saanud üldse. Lõunaks pakuti müüjatele maitsvat maasikavahtu. Sille sõi seda nii palju, et enam ei taha ta üldse maasikaid süüa. Maasikafestivalil hakkas Sillet huvitama, kuidas saab kasvatada häid maasikaid. Äkki peaks keskkooli asemel hoopis põllumajanduskooli minema? Praegu on Sille otsustanud, et järgmisel suvel läheb ta maasikakasvatustallu tööle. Ta tahab maasikakasvatamisest rohkem teada saada.