Elu näitab, et inimene sisaldab veest.
Siis võib öelda, et esiteks on oluline vesi.
Kui inimene ei joo, siis ta võib elada kuni kolm päeva.
Teiseks mitte vähem tähtis söök, et söögita inimene võib elada kuni nädala.
Inimese vara on tuli.
Kui ei olnud tuli, siis inimene mitte kunagi ei proovinud soe söök.
Soe söök ja joogivesi ju kestab inimese elu tunduvalt rohkem, kui tavaline söök.

Järgmiseks on oluline keskkond.
Tahan öelda, et loodus on väga tähtis inimese jaoks, aga meie ajal inimene on kõige suurem looduse reostaja.
Ettevõtted, mida ehitab inimene reostavad keskkonda tootmisjäätmetega.
Kui vaadelda selle probleemi teist poolt, siis kui ei ole erinevaid ettevõtteid, kuidas võib elada inimene, näiteks kodumasinateta, mööblita, riieta ja palju teisi asju.
Aga riik peab kontrollima ettevõtete tegevus ja karistama reostajaid ja inimesed peavad säästlikult suhelda looduse kohta, näiteks ei tohi metsa mõtlematult raiuda.
Mets on meie roheline kuld.

Veel tahan öelda, et igal inimesel peab olema oma osake loodusest, olgu see koer või potilill mille eest ta tunneb vastutus ja hoolitseb.
Arvan, et vastutustunne teeb inimesest esiteks tahtejõud, kannatlik ja üldse ehitab iseloom, vastasel juhul inimene võib saada ihnuskoiks ja loohakaks.
Lõpetuseks tahan öelda, et inimene ise ehitab oma elu ja ise otsustab milleta saab elada, milleta ei saa.