Maailmas on palju riike ja igal riigil on oma valitsus ja seadused.
Tavaliselt inimestele ei meeldi riigi seadused, sellepärast et igas nurgas toimub niivõrd palju erinevaid asju, protseesidest ja süsteemist aru saada on keeruline.
Siis riigis algavad revolutsioonid või streigid.

Streik on töötajate korraldatud tööseisak.
Tavaliselt on streigi põhjused liiga väike palk, suured maksud ja hinnad.
Näiteks eseimesel oktoobril algas Eestis arstide streik.
Arstid streigivad kõikjal Eestis, isegi neljas suurhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis ja kolmes Tallinna haiglas.
See on keeruline mõelda, et arstid ei tööta, sest patsientidel alati on tervishoid.
Ühelt poolt on arstide streik mõttetu, sellepärast, et patsientidel on vaja aidata.
Kuid patsientid ei ole normaalne üksi jätta ja mõned arstid töötavad, aga pool päeva või nad töötavad vahetustega.
Samuti see on tõsine probleem, kui inimene tahab käia oma perearsti juures ja ta ei leia tema tööl.
Teiselt poolt, ma arvan, et see streik on mõttekas asi, sellepärast et ainult siis valitsus võib näha, kuidas arstid tegelikult elavad, miks nad on õnnetud, mida on vaja teha.
Vihased arstid soovivad, et palgad oleks suuremad.
Nüüd palgad on liiga väikesed ja palju professionaalsed arstid lahkuvad Eestist välismaale (Saksamaale, Skandinaaviasse, Šveitsi).
See on väga tõsine probleem, sest kõige paremad arstid töötavad mujal, aga mitte Eestis.
Üldiselt valitsus proovib ignoreerida inimesi, aga see ei ole hea.
Inimesed soovivad alati õiglust.
Ma arvan, et streik aitab meid ja on väga kasulik, sellepärast et siis me võime näha, kas me oleme ühinenud.
Nüüd see on selge, et arstid Eestis on tõeliselt ühinenud.
Seega lõpuks ma tahan öelda, et iga inimene on tähtis ja riik peab hoolitsema kõigi eest!
Tervis on kõige tähtsam meie elus ja valitsus ei saa unustada seda.