Minu suvi oli tavaline: käisin festivalides, üritasin puhata, veetsin mõnda aega vanavanemate juures, olin matkal paatidega.
Suve alguses pärast eksameid käisin festivalis, mis oli folk-pagan-metal festival.
Toimus jaanipäeval (kestis 3 päeva).
Seal oli ka eesti bänd Metsatöll.
Nad mulle meeldisid väga.
Teine väga hea bänd tuli Venemaalt, see oli Arkona (see oli viimane venelaste paganlik pühakoht).
Seal oli ka palju teisi bände, nad olid ka head, aga keegi neid ei tea.
Nad tulid Leedust, Lätist, Poolast, Valgevenest, Ukrainast ja muudest kohtadest.
Pärast seda Anykščiais oli veel üks festival "Velnio akmuo" (eesti keeles - kuradi kiri), see nimi on eriline sellepärast, et on tulnud legendist.
Anykščiais on väga suur kivi, üks suuremaid Leedus, ja sellest on legend, et Kurat tahtis Anykščiai kiriku hävitada ja võttis selle kivi, aga kui ta oli peaaegu kohal, siis kukk hakkas laulma ja kivi langes Kuradi käest, ja kurat jookses minema.

Nii kirik jäi ühes tükkis ja nii see suur kivi ilmus Anykščiais.
Sellest on ka teine legend, vanem paganlikkudest aegadest, aga see kirikuga on kõige populaarsem.
Selles festivalis mina ei käinud, aga Leedus, Vilniuses mina kohtusin eestlastega, kes olid käinud selles festivalis.
Nendele see väga meeldis.
Ma veetsin nendega kaks päeva.
Nende nimed olid: Karl, Margus, Ingmar ja Hõbe.
Me kohtusime minu lemmikus baaris, mille nimi on Apnokas (tähendus on öine lind, sarnane nagu öökull).
Neile see koht meeldis ka väga.
Nad ööbisid kesklinnas, telkides, ühes väga ilusas kohas.
Rääkisime hästi palju, ja inglise keelt vaja eriti ei läinud.
Kasutasime ainult eesti keelt.
Kuna sõnu on isegi rohkem, kui vaja oli, siis ma teisest suve poolest ei kirjuta, lihtsalt ütlen, et oli väga tore matk paatidega, ujusime kahes jões, oli väga palav, aga ikka väga lahe.
Ja veel suve lõpus oli veel üks festival (tõlkes "Mustasarveline kuu"), milles oli ka väga lõbus.