Loos räägitakse Eesti spordi kohta.
Ajakirjanik küsib: kas Eesti spordil on tulevikku?
Ta räägib Erki Nooliga, kes on komlkümmend neli aastat vana ja tippspordiga praegu pidulikult lõpetanud.
Erki Nool oli kettaheitja, ta jutustab, kuidas tal oli spordikarjääri algus.
Ta räägib, et praegu juhivad Eesti spordielu bürokraadid, mitte sportlased.
See tähendab, et noortel sportlastel on väga raske raha saada spordikarjäärile.
Ta ütleb, et noortele on vaja toetus, tema mõttes EOK (Eesti Olümpiakomitee) peaks kõige rohkem tegeleda noorte sportlastega.

Ajakirjanik Signe Lahtein räägib noorte sportlastega ka, ta küsib kettaheitja Margus Hunti ja mitmevõistleja Hege Mardiste käest, kuidas neil on karjääri algus ja kas on raske raha saada.
Mõlemad sportlased on 17aastased.
Näiteks Margus Hunt räägib, et tal on leping Nike´iga ja see on tema toetaja.
            Kokkuvõttes Erki Nool räägib, et spordi juures peaks olema inimesed, kes armastavad sporti, mitte iseennast.
Ta ütleb, et ei muutu mitte midagi, kui spordi juures on bürokraadid.