P: Hallo!
Piret kuuleb.

K: Piret!
See on mina, Kirsi!

P: Rahu.
Kus sa oled?

K: Sa teab, et mul on see intervjuu kell kolm ja mina tuleks näida representiivsegina?

P: Aga miks sa mulle helistasid?
Kell on juba kolm!

K: Noh, ma tean, ma tean.
Issand, kõik on rikutud!
Tule siia!

P: Tulen ometi, aga jutusta mis ometi lahti on ja siis tulen autoga.

K: Noh, täna hommikusel minul ei olnud mitte midagi mida andekast riietada ja seetõttu ma läksin varal hommikusel ostma uue kleiti.
Ma sobitin mõned kleitid ja lõpuks leiutasin asjalise.
Kui olin reisimas suunas intervjuu paike minul oli kõikumatu ja positiivne olukord.
Aga siis läks päike pilvesse ja hakkas sajama nagu oavarrest ja minu uus kleit sais märjaks ja siis sellest hakkas värv alla vajuda.
Ma olen nagu... Piret tule siia, ma ootan sind teatri väljapoole paikes.
Tule varsti!

P: Tulen, tulen kohe.