KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST      1. Mis soodustas muinasusundi säilimist eestlaste juures?

2. Mis oli Hansa Liit?

1. Ristisõda oli ka sõda uue ja vana vahel.
Enne 12. saj Eesti territooriumil elas paganlik rahvas ja ristisõda tõi endaga kaasa uue usu tekkimist.
Ristimisega koos hakkasid tekkima kirikud ja kloostrid.
Sellega käis kaasa ka koolide rajamine ja kirjaoskuse levitamine.
Kuid enamik tavasid ja paganlike kombeid jäi püsima kuni 17-18 sajandini.
Paljud pühakultused olid samastatud ja sobitatud paganate traditsioonidega.
Paljud kultused olid tehtud kiriku kalmistutel.
Samas ristiusu kiriklike rituaale samastati maagiaga.
See oligi üks põhjustest miks muinasusud säilis kaua eestlaste juures.
Teiseks veenvaks põhjuseks oli ka see, et kirikuteenistus algusest ei olnud läbiviidud rahvakeeles vaid ladinakeeles.
Ainult alates 16 sajandist on eestlastel võimalus pihtida emakeeles.

Kuid vaatamata sellele, et eestlased samastasid ristiusku oma tavapäradega, olid võetud ka paljud kombed.
Esiteks oli väga populaarne õnnistamine, õnnistati kõike.

Veel üks põhjustest on veel see, et ristiusustamine käis kähku ja paganatele ei olnud selge miks paljud tavad, mis olid neile omased nüüd keelati ära.
Näiteks oli keelatud mitme naise pidamine.
Surnute matmine toimus kirikukalmistutel - see ei olnud meeltmööda.
Ka see, et keelati veretasu oli eestlastele uus ja tundmatu.

2. 1143. aastal rajati Lübeck, mis sa mõne aasta pärast Hansaliidu keskpunktiks.

Hansaliit - kaupmeeste liit.

Hansaliidu liikmed olid Põhja Saksamaa, Madalmaad, Liivimaa, Venemaa.
Liivimaal maad mis astusid Hansaliitu olid Riia, Tallinn, Tartu, Uus Pärnu ja Viljandi.
Venemaa Hansaliidu keskpunkt oli Novgorad.
Hansaliit oli eestlaste kasulik kuna siis toodi Eestisse soola, kallist riiet, heeringat, vürtse, humalat ja veine.

Eestlased aga viisid välja vaha, karusnahka, lina ja kanepit.