Ebameeldivad ja meeldivad mäletused koolipõlvest.
3 aastat tagasi ma lõpetasin 10.
klassi Narva Hummanitaar gümnaasiumis.
Pärast seda ma koolisin Peterburis, kus ma õpisin kolidžis.
Koolist ma ei või midagi eriti halba üttelda, kuid ka midagi head ei olnud.
Nagu igas koolis meil ka olid niisugused õpetajad kes haavasid õpilasi, ei tahtnud kuulata õpilaste seisukohti ja kasutasid oma võimu.
Aga oli ka palju häid õpetajad, kes armastasid lapsi, oma tööd ja põnevalt jutustasid oma õppeainet, just need õpetajad jäävad määllu.
Pärast kooli ma sain hea kelleoskuse ja humanitaarained, mis väga aitas mind järgmises koolituses.
Veel ma mäletan, et koolis alati viidi läbi huvitavaid ettevõtlusi.
Nad oli tehtud hingestatult ja me ootsime neid alati kannatamatusega.
Muidugi kui ma õpisin koolis siis see mulle eriti ei meeldinud ja kõik need eelisid mina allahindasin, aga ainult senikaua kui ma ei hakkanud õpima kollidžis.
Esimesel kursusel mulle väga meeldisid õpetajate suhtumine.
Nad kõik olid väga head inimesed ja õpetajad.
Nad panid meid uskuma, et me oleme tarkad, ainult et me ei teadnud sellest.
Muidugi on olnud ka puuduseid.
Niisugused nagu vastik söök sööklas, aga toitlus oli kohustuslik, kollidžihoone hädaseisus ja väga nõrk inglise keele õpetamine.
Kuid mulle õppimine meeldis, ma isegi sain eeskujuliks õpilaseks.
Siiski tõeline hirm algas, kui meid viidi üle teisele kursusele.
Seal olid uued õpetajad ja uus administratsioon.
Otsekohe tundus teissugune õhkkond.
Jäi selline mulje, et õpetajatest suurem osa lihtsalt vihkab lapsi.
Kõikedele meile palvetele ja meelepahadele nad vastasid: "Need on teie väljakutsed!
". Mõnikord oli niisugune tunne, et nad lihtsalt irvitasid meie üle.
Sööklas söödeti nii samuti halvasti.
Aga organisatsiooniliseid küsimuseid ja mõned administratsiooni tegevused lihtsalt viidsid meeleheitele.
Alatiseks on mulle meelde jäänud, kuidas me õppesime -32˚ külmas, aga kollidžihoones oli +13˚.
Me palusime, et meile tühistatakse õppetöö, aga õppealajuhataja vastasid, et see on kõik lori, selle pärast et temal kodus temperatuur on +8˚.
Imelik loogika... Kuid pole head ilma halvata.
Ma sain suurepärase hariduse.
Nüüd ma tean väga palju uut.
Mainori kõrgkoolis mulle ei tee õppimine raskusi kuna ma olen selle juba selgeks saanud Peterburi kollidžis.
Võib olla mõne aasta pärast ununevad mul kõik halvad määlestused kollidžist nagu ka koolist ja jäävad ainult positiivsed muljed ja tänulikus saadud teadmiste eest.