Ümberjutustus  Punamütsike.
Elas kord väike tüdruk.
Ta oli väga ilus.
Ema armastas teda väga ja vanaema veel rohkem.
Üks kord vanaema tegi tüdrukule punase mütsi, ta sobis talle hästi.
Tüdruk kandis mütsi iga päev ja kõik hakkasid teda Punamütsikeseks kutsuma.
Kord ema küpsetas kooki ja ütles Punamütsikesele:            "Ma kuulsin, et vanaema on haige.
Vii talle kooki ja pudel mahla.
"            "Hea küll"... ütles tüdruk.
Ta pani mütsi pähe, võttis korvi kätte ja läks.
Vanaema elas teises külas.
Tee läks metsa läbi.
Ilm oli ilus.
Päike paistis, linnud laulsid, lilled õitsesid.
Punamütsike mõtles:            "Korjan vanaemale kimbu lilli.
Tal on kindlasti hea meel.
" Ta pani korvi maha ja algas korjama.
Äkki tuli tema juurde suur hall hunt ja ütles:            "Tere, Punamütsike.
Mida sa teed?
Ja kuhu sa lähed?
"            "Ma lähen vanaema vaatama.
Ta on haige.
Ema palus mind kooki ja mahla viia.
"            "Aga kus sinu vanaema elab?
"            "Ta elab teises külas metsa ääres ühes rohelises majas.
" - vastas Punamütsike.
Hunt tahtis Punamütsikese kohe ära süüa, sest tema kõht oli tühi, aga mõtles ümber ja ütles.
"Sa oled väga hea tüdruk.
Korja kimp lilli vanaemale.
Ja tean täpselt, et vanaemad armastavad lilli.
Nägemiseni.
" Hunt jooksis ära.
Natukese aja pärast ta juba oli vanaema maja juures.
Ta koputas uksele: kopp-kopp.
"Kes see on?
" küsis vanaema.
"See on mina, Punamütsike" ütles hunt peenikese häälega.
"Ma tulin sind vaatama.
Ema palus sulle kokki ja mahla viia.
"            "Vajuta lingile ja uks läheb lahti" ütles vanaema.
Hunt vajutas lingile ja uks läks lahti.
Hunt jooksis vanaema juurde ja neelas teda alla.
Ta heitis vanaema voodisse ja jäi Punamütsikest ootama.
Natukese aja pärast tuli Punamütsike ja koputas uksele: kopp-kopp.
"Kes see on?
" küsis hunt.
"See on mina, Punamütsike.
Ma tulin sind vaatama.
Ema palus mind kooki ja mahla tuua.
"            "Vajuta lingile ja uks läheb lahti" vastas hunt.
Punamütsike vajutas lingile ja üks läks lahti.
"Pane koogid ja mahl lauale ja tule siia" ütles hunt.
Tüdruk pani koogi ja mahla lauale ja tuli vanaema juurde.
Punamütsike oli väga imestunud, kui ta vanaema nägi.
Ta küsis:"Vanaema, miks sul nii suured käed on?
""See on selleks, et sind paremini kallistada" vastas tüdruk.
"Vanaema, miks sul nii suured jallad on?
""See on selleks, et paremini joosta""Vanaema, miks sul nii suured kõrvad on?
""See on selleks, et sind paremini kuulda""Vanaema, miks sul nii suured silmad on?
""See on selleks, et sind paremini näha""Vanaema, miks sul nii suur suu on?
""See on selleks, et sind ära süüa"Ja ta neelas Punamütsikest alla.
Hunt jäi magama ja hakkas norskama.
Sel ajal läksid majast mööda puuraiujad.
Nad nägid, et uks oli lahti.
Nad astusid tuppa ja nägid hunti vanaema voodis.
Nad said aru, mis juhtus.
Nad lõikasid hundi kõhu lõhki.
Vanaema ja Punamütsike tulid hundi kõhust.
Nad olid elu ja terved.
Nad õmblesid hundi kõhu lahti.
Aga enne panid sinna kivid.
Natukese aja pärast hunt ärkas.
Tal oli janu.
Ta jooksis jõe äärde, sest tahtis juua.
Kivid olid rasked ja hunt kukkus vette.
Vanaema ja Punamütsike tänasid puuraiujaid.
Nad istusid kõik koos lauda ja hakkasid kooki sööma.
- Lõpp -