Ümberjutustus    PunamütsikeElas üks kord ema ja väike tüdruk.
Ema armastas teda väga, aga vanaema veel rohkem.
Vanaema õmbles tüdrukule punase mütsi, mis sobis talle väga.
Tüdruk kandis punast mütsi kogu aeg.
Ja nüüd inimesed hakkasid teda kutsuma Punamütsikeseks.
Üks kord küpsetas ema pirukaid ja ütles tütrele: "Tule, Punamütsike, vanaema jurde ja vii talle pirukaid ja purgi võid.
Ma kulsin, et vanaema on haige.
""Hea küll," - vastas tüdruk.
Ta võttis pirukaid ja purdi võid, pani kõik korvis, ja läks vanaema jurde.
Aga vanaema elas teises külas, metsa taga, väikeses rohelises majas.
Tee läks metsa läbi.
Päike päistis, lunnud laulsid ja Punamutsikesel oli väga hea tuju.
Tee ääres kasvasid lilli.
Punamütsike mõtles: Minu vanaema väga armastab lilli, korjan tale kimbu lilli.
Ta on väga rahul.
" Ta pani korvi maha ja hakkas korjama lilli.
Akki tuli tema jurde suur hall hunt.
"Tere, Punamütsike!
Kuhu sa lähed?
""Tere.
Ma lähen vanaema jurde.
" - vastas tüdruk.
"Aga kus elab vanaema?
" - küsis hunt.
"Mitte kaua, metsa taga.
"Hunti kõht oli väga tühi, ta tähtis süüa ära Punamütsikesest, aga mõtles ümber.
"Sa oled tupli tüdruk, sest ma tean, kõiged vanaemad armastavad lilli," - ütles hunt ja joksis vanaema jurde lühikese teega, aga Punamütsike läks pikkuse teega.
Natukese aja pärast oli hunt vanaema maja jures ja koputas uksele: kopp-kopp.
"Kes seal on?
" - küsis vanaema.
Ta oli tõesti haige ja lamas voodi.
"See olen mina, Punamütsike.
Ma tõin sulle pirukaid ja purgi võid.
" - vastas hunt penikese häälega.
"Vajuta lingile!
Siis ukse läheb lahti," - ütles vanaema.
Hunt vajutas lingile, uks läks lahti.
Hunt joksis vanaema jurde ja neelas alla.
Siis pani ta ukse kinni heitis vodisse, ja jäi Punanamütsikesest ootama.
Natukese aja pärast tuli Punamütsike.
Ta koputas uksele: - kopp-kopp.
"Kes seal on?
" - küsis hunt jämeda häälega.
Punamütsike imestas, aga siis ta mõtles, et vanaema on külmetatud ja vastas:"See olen mina, Punamütsike.
Ma tõi pirukaid ja purgi võid.
""Vajuta lingile, siis ukse läheb lahti.
" - ütles hunt.
Punamütsike vajutas lingile, uks läks lahti, ja ta astus tuppa.
"Pane korvi lauale, ja tule siia, minu jurde.
" - ütles hunt.
Punamütsike pani korvi lauale ja tuli "vanaema" jurde.
Ta oli väga imestas kui ta nägi vanaema.
"Vanaema, miks sul on nii suured silmad?
" - küsis Punamütsike.
"See on selle jaoks, et paremini näha sind.
" - vastas hunt.
"Vanaema, miks sul on nii suured kõrvad?
""See on selle jaoks, et paremini kulda sind.
""Vanaema, miks sul on nii suured hambad?
""See on selle jaoks, et ära süüa sind.
"Ja siis hunt hüppis ja neelas tema alla.
Samal ajal läksid mööda maja puuraiujad.
Nad kulsid noisi, astusid tuppa.
Nad lõikasid hunti kõht, ja sellest tulid välja vanaema ja Punamütsike, ilusad ja terved.
Nad olid väga rõmsad ja õnelik.
Nad tänasid puuraiujate ja kutsusid neid tee juua, pirukatega.