Ümberjutustus  PunamütsikeVäga väga ammu elas väike tudruku.
Ta elasi koos emaga maal, puumajas.
Tudruk olin väga ilus.
Tal oli veel vanaema.
Ema ja vanaema väga armastad teda.
Ema õmbles tudruk punase mutsi.
Ja kõik hakkad kutsuma Punamütsike.
See mutsi teda väga meeldis.
Üks kord ema ütles Punamütsikele, et vanaema haige ja soovima viima temale söömine.
Ema küpsetas kooki ja pirukad, pani kõik korvisse.
Punamütsike läks vanaemale.
Vanaema elas teise maal, väike roohelises majas.
Punamütsike võttis korvi ja laks meetsas.
Äkki ta näha suur halli hunti.
Hunt oli näljane ja vaatas näljaste silmadega Punamutsikest.
-         "Tere Punamustike.
"-         "Tere hunt.
"-         "Kuhu sa lähed?
"-         "Ma lähen vanaemale.
"-         "Mis temaga juhtuma?
"-         "Ta on haige.
"-         "Sa hea tudruk oled.
"-         "Ma mõlten, et ma pean korjama lilled.
"-         "See on hea, et sa korjad vanaemale lilli.
Ma tean, et kõik vanaemad armastavad lilli.
Nägemiseni", ütles hunt ja jooksis metsa.
Natukene aja parast, hunt juba vanaema juures.
Hunt koputas uksele, kopp-kopp.
-         "Kes tääl on?
" kusis vanaema.
-         "See on mina, Punamüstike, ütles hunt peenikese häälega.
Ema saatis sulle kooki ja pirukad.
-         Tulen tuppa, ütles vanaema.
Hunt tuleb tuppa, nägi vanaema ja ära sõi vanaema.
Hunt voodisse heitis ja magusasti magama jääma.
Lähemal ajal tuleb Punamüstike ja koputas uksele.
Kopp-kopp.
-         "Kes tääl on?
" küsib hunt.
"See olen mina, Punamütsike", vastas tudruku.
"Tulen minule" rääkis hunt vanaema häälega.
Punamüstike vanaema juurde astuma ja nägi, et vanaemale suur käed.
Ta kusis:"Vanaema, miks sul nii suured kaed on?
""See on selleks, et sind paremini kallistama", - utles hunt.
"Vanaema, miks sul, nii suured jalad on?
""See on selleks, et sind paremini joosta.
""Vanaema, miks sul, nii suured kõrvad on?
""See on selleks, et sind paremini kuulda.
""Vanaema, miks sul, nii suured siilmad on?
""See on selleks, et sind paremini näha.
""Vanaema, miks sul, nii suured suu on?
""See