Ümberjutustus.
Punamütsike            Elas kord väike tüdruk.
Ta oli väga ilus.
Ema armastas teda väga ja vanaema armastas väga rohkem.
Üks kord ema õmbles tüdrukule punase väikese mütsi.
Temale meeldid see mütsi ning ta kannas tihti tema.
Selle pärast tema kõik kutsus punamütsike.
Üks kord ema küpsetas kooki ja palus viima nende vanaema juurde punamütsikest.
Vanaema oli haige.
Ta elas teises külas metsa ääres rohelises majas.
Ema kutsus Punamütsikest ja ütles "Kallis, võtma ja viima korv koogiga ja mahlaga vanaemale".
"Hea küll" - vastas punamütsike.
Ta pani oma puna mütsi pähe ja läks vanaema juurde.
Tee läks metsas läbi.
Ta hakkas korjama lilled.
Akki tema juurde metsast välja jooksma hunt.
"Tere punamütsike!
Kuhu sa lähed?
" - küsis hunt.
"Ma lähen vanaema juurde.
Ta oled haige.
Ma viin talle kookid ja pudel mahla".
- vastas punamütsike.
"Kui kaugel ta elab?
""Väga kaugel.
Tema maja asub teises külas metsa taga".
"Hästi" - ütles hunt ja jooksib metsas.
Hunt koht oli väga tuhi.
Ta tahtis süüa punamütsikese ja vanaema.
Hunt jooksib kiiresti metsas läbi külasse.
Ta oli vanaema maja juures ning koputas.
Ukse oli lahti ja ta läks tuppas.
Ta nägi vanaema ja teda ära süüa.
Pärast seda hunt voodisse hettis ning hakkas ootama punamütsikest.
Ta tuli ja koputas uksele: - kopp - kopp.
"See olen mina, punamütsike" - vastas tüdruk.
"Ma tulen sind vaatama.
Ema küpsetas koogid ja palus tuua neid temale.
""Hea küll.
Tule tuppa" - ütles hunt peenikese häälega.
Punamütsike astus tuppa ning nagis vanaema voodis.
Ta tuli voodisse ja istus voodille.
Ta imestas miks vanaemal niisugunesed suured silmad ja kõrvad, suured hambad.