Teater, see on elupeegel.

Mina arvan, et teater on üks liik kaunitest kunstidest, mis kujutab endast tegeliku elu ja teatritüki autori fantaasia sulamit ning annab võimaluse teatrikülastajale põgeneda tegeliku elu reaalsusest.
Umbes nii on öelnud Mark Soosaar hiljutises Viker - raadio "Öö - ülikoolis".
Vaatajad teatrietenduse ajal sukelduvad kujutlusmaailma kus elatakse laval läbi teiste inimeste elusid ja unustatakse enda tegelikud probleemid.
Teatri iseloomustavaks jooneks on see, et pühendutakse tegelaste sisemaailma, nende keerulistele hingelistele kokkupõrgetele ja kaasaegse inimenese psühholoogiale.
Kus, peale teatri, te võite vaadata iseenda peale ja mõista kui keeruline on maailm meie ümber.
Nähes tegeliku elu peegeldust teatris, me mõistame kui tähtsad on positiivsed emotsioonid ja ideaalid, mis muudavad meid ja meie kaudu paremaks ka meie elukvaliteeti.

Teater peegeldades tegeliku elu ennast teeb meile arusaadavaks motivit, mis panevad tegutsema inimesi heas ja halvas sunas.
Seega teater on suur eluõpetaja ning ka meelelahetus, kus saame ennast lõdvaks lasta ja pageda oma igapäevastest eluraskustest.
See minu arvamus tänaseks, kuid see võib ka edaspidi muutuda, sest loodan, et tulevikus on mul rohkem elukogemust ja silma, et hinnata ja näha teatri kogu tegeliku väärtust.