I OSA. KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri. TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.   Rahvaspordi populaarsus Eestis. Analüüsimiseks on esitatud kaks tabelit, kus viidi läbi uuring rahvaspordi populaarsusest Eestis. Esimeses tabelis on esitatud andmed SEB Tallinna Maijooksu kohta ning teises tabelis on osavõtt Tartu maratoni kohta. Nende kahe tabeli uuringu jooksul selgub, et tänapäeval inimestele väga meeldib tegeleda spordiga. Need andmed on esitatud esimesel ja teisel tabelil ehk Tartu maratonis ning SEB Tallinna Maijookses. Alates 2008. aastast osalejate arv on hästi tõusis. Huvitav on see, et kahel tabelil on nähtud, et 2000. aastatel inimeste huvi spordile on kasvanud umbes 6000 kuni 8000ni naisi ja mehi tundis huvi sellele. Kui vaatame ajaloost, siis on selge mäletame, et nõukogude ajal oli populariseeritud palju spordialasi ning oli palju olüümpia mänguid ja need faktid rõhutab teine tabel, et rohkem kui 14000 inimest osalesid Tartu maratonis ja pärast 1992. aasta osalejate arv on kiiresti langes. Järgmised aastad olid mitte populaarsed, et osaleda sellises ürituses. Kui vaatame SEB Tallinna Maijooksu kohta siis näeme, et selle tabeli esitatud perioodi jooksul osalejate arv oli tegelikult kõrge. Seos võib sellega, et Tallinnas on rohkem võimalusi ning inimesi, et organiseerida jooksud. Tänapäeval me vaatame, et igal aastal inimestel, eriti naistel on suur huvi osaleda spordi üritusel, kas taoline tendents jätkub, näitab aeg.   TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS". Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus. 1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul. 2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas. 3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas. Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.   Sooline võrdõiguslikkus pärit ajaloost, kui naised tahtsid olla sotsiaal ja poliitilisel tasandil võrdsed meestega. Tol ajal oli keelatud seadusega, et naisel oli mingi hääl poliitilises valdkonnas ning ta ei saanud midagi soovida oma mehele kõigis teistes valdkondades. Tema elu oli ainult istuda kodus ning kasvatada lapsi. Mehed otsustasid kõik naiste eest. Tänapäeval tol ajased reeglid on muutunud ja ühiskonnas on olemas arvamus, et naine on tugev, edukas ja oma elus eesmärgipärane isik. Sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil arutatu palju teemasid ja küsimusi. Üks nendest on naiste ja meeste võimalused tööturul. Meie ajal me teame, e sooline võrdõiguslikkus on normaalne olukord. Naised on väga edukad kui poliitikas kui ka tööturul. Tööturg on niisugune valdkond, kus osalejad peab aru saama, et nende tegemisel tähtis osa on haridus. Tänapäeval on palju võimalusi õppida ja saada kõrgharidust. Veel on palju kursse, kus on võimalik tõsta oma kvalifikatsiooni. Tööturul on vaja teada, mis millega praegu tegeleb teie konkurent ning on vaja teada, mis teenused ja tooded on aktuaalsed. Nii naised kui ka mehed tegelevad sellega edukalt, sellepärast et haridus võimalused on kätte saadavad. Teine teema konverentsil oli seotud sellega, et soostereotüübid mõjutavad negatiivselt töö- ja haridusvaldkonna. Eestis on see teema või probleem vähem populaarne, kui teistes riikides. Eestis on hea see, et ühiskonnas kõik on võrdsed nii naised kui ka mehed. Tööl meil on sõbralikud kollektiivid ja soostereotüüp on loodud seadusega, et igal inimesel on õigus elada ja tegelda kõikidega, mis ei ole piiratud seadusega. Haridusvaldkonnas on ka niisugune olukord, et tüdrukud ja poissid peavad austama teine teist. Muidugi kui riigis on teiselt loodud soostereotüüpid, siis tekkib negatiivne mõju mitte ainult töö- ja haridusvaldkonnas, vaid sotsiaalvaldkonnas ka. Konverentsil arutatud teemad on aktuaalsed meie ühiskonnas. Sooline võrdõiguslikkus Eestis on loodud seadusega ning naiste ja meeste võimalused kõigis valdkonnas on võrdsed. Õigesti loodud soostereotüüpid mõjutavad positiivselt ühiskonnaelule. Sõnu 678