I OSA. KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika. Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega. Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe. Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri. TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.   Rahvaspordi populaarsus Eestis Suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika näitab andmeid rahvaspordi populaarsuse kohta. Esimeses tabelis on vaatluse all SEB Tallinna Maijooksu naissoost osalejate osakaal. Teises tabelis on Tartu maratoni osalejate arv. Andmed on antud esimesel juhul alates 1998. aastast, teisel juhul on andmed alates 1987. aastast. Mõlemad graafikud käsitlevad statistikat kuni 2010. aastani. Statistiliste andmete põhjal võib öelda, et alates 1998. aastast toimus SEB Tallinna Maijooks naissoost osalejate arvu kasv: 1990. aastal Maijooksul osales umbes 5000 naist. Kuid 1994. aastal langes osalejate arv - 4000 naist osales Maijooksul. Seejärel toimus jälle osalejate arvu kasv - 2001. aastal osales jooksul juba 7000 naist. Kuni 2008. aastani osalejate arv jäi stabiilseks ja 2008. aastal toimus osalejate arvu suur kasv, nii et 2010. aastal võttis Maijooksust osa 12000 naist. Tartu maratoni populaarsuse kohta võib järeldada, et 1990-ndate alguses osalejate arv vähenes: 1987. aastal oli 14000 osalejat ja 1993. aastal ainult 1000 osalejat. Siis jäi osalejate arv stabiilseks kuni 2005. aastani. 2005. aastal suurenes osalejate osakaal, nii et 2010. aastal võttis Tartu maratonist osa 8000 inimest. Kokkuvõttes võib öelda, et viimastel aastatel rahvasport muutub populaarseks. 1990-ndatel ei tundud inimesed suurt huvi rahvaspordi vastu, kuid naiste huvi oli tunduvalt suurem. kui näiteks Tartu maratonist mõlemast soost osalejate oma. Samuti võib järeldada, et Tartu Maraton ei ole praegu nii populaarne, kui see oli 1987. aastal, kuna maratoni osalejate arv vähenes umbes 40% võrra.   TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS". Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade. Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus. 1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul. 2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas. 3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas. Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.   Sooline võrdõiguslikkus Eestis Sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsi teemaks oli sooline võdõiguslikkus Eestis. Arutleti naiste ja meeste võimalused tööturule, soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas ning soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas. Naiste roll ühiskonnas on viimastel aastatel muutunud. Praegu on täiesti normaalne, kui organisatsioonil on naissoost juht. Naised on edukad ettevõtjad, poliitikud, juhatajad. Kuid on teada, et nt saada edukaks naissoost poliitikuks on palju raskem, kui seda teeks meessoost inimene. Teoreetiliselt on naiste ja meeste võimalused tööturul võrdsed. Kuid praktikas me näeme, et naiste õigused ei ole täidetud ja paronteeritud täiel määral. Näiteks paljudel naistel on raske leida tööd pärast lapsehoolduspuhkust, kuna nad olid kaua töötud ehk nende töökogemus on katkene. Asutuste juhid ei taha võtta tööle, kui naisel on väike laps kodus, sest nende arvates on laps tihti haige ja seega, naine, isegi kui ta on hea spetsialist, puudub tihti töökohal, mis ei ole hea organisatsiooni jaoks. Teine põhjus miks naiste võimalused tööturul on tunduvalt väiksem, kui meeste võimalused on see, et paljude töökohustuste täitmine nõuab füüsilist jõudu. Sellepärast on vähe naissoost ehitajaid, keevitajaid jne. Aga kui naisel on ainult keskharidus või kutseharidus, siis tal on raske leida sobiva töö, kus ei nõuta füüsilist jõudu. Ühiskonnas on levinud palju soostereotüüpe. Näiteks paljud arvavad, et naistel iseloom ei võimalda olla heaks juhiks: nad on liiga sõbralikud, leebed, allutavad meestele, ei oska oma seisukohti tõestada ja muidugi on rumalam kui mehed. Meeste elukestev õppe peatakse normaalseks. Samal ajal kui naine, kellel on mees ja lapsed, peab olema koduperenaisena hoolitsema oma perekonna eest, ja tal ei jätku aega selleks et töö kõrval ka õppida ülikoolis, kursustel jne. Soostereotüüpide järgi on naise koht köögis, kas ta valmistab toitu oma tööga hõivatud mehe eest. Esiteks naine peab olema hea abikaasa, hea ema ja juba teiseks ta võiks lubada endale mingi harrastust või õppida ülikoolis. Kõik need arvamused on soostereotüüpid, mis segavad palju naisi realiseeruda oma elus, olla mitte ainult hea naise ja emana, vaid ka eduka naisena karjääriks. Võrdõiguslikkuse teadvustamine on vajalik selleks, et naised oleksid õnnelikud, et nad elaksid tasakaalus endaga. Samuti on oluline, et mehed saaksid aru, et tema naine ei saa olla ainult koduperenaiseks, et tal on oma soovid ja huvid, ta tahab töötada, saada häid palka jne. On vaja seletada poistele juba lapsepõlvest, et naine on isiksus. Sõnu 780