Uue  aasta riigieelarve hakkab valmima ja suure kiiruga liigutatakse veel  viimaseid otsi.
Näiteks kiitis riigikogu rahanduskomisjon viimasel  istungil heaks mõnede summade ümbertõstmise eelarveridade vahel.
Katmaks  meedikutele lubatud palgatõusu, võeti 2,5 miljonit eurot vähemaks  toimetulekutoetuste maksmiseks broneeritud raharida.

Puuetega laste riikliku lapsehoiuteenuse jaoks mõeldud rahast suunati  aga 50 000 eurot soovoliniku kantseleile, et seal saaks uurida, kuidas  on Eesti ettevõtjad valmis töövõimereformiks.

Eriti küünilised olid rahandusministeeriumist vangerdustele lisatud  põhjendused.
Toimetulekutoetuse kokkutõmbamist põhjendati asjaoluga, et  küllap hakkab taotlejaid olema uuel aastal vähem, sest lastetoetused ju  kasvavad.
Seega olukorras, kus alles maikuus on isegi riigikohus  leidnud, et Eestis ei taga aastaid 90-eurosena seisnud toimetulekutoetus  elatusallikata inimesele seda miinimumi, milleks Euroopa sotsiaalharta  Eestist kohustab, leiab riik, et seal seisab juba praegu liiga palju  raha.

Sama olukord on puuetega laste hoiuteenuse rahaga, mis sisuliselt  tagab puudega lapse perele vaid mõned päevad hoidu aastas.
Ometi on  sellegi raha (või teenuse) kättesaamine tehtud nii keeruliseks, et  enamik elumuredes peresid seda abi endale välja ajada ei suudagi.
Nüüd  siis kasutab riik seda kurjasti ära, et piskut veelgi vähendada, tuues  põhjuseks, et raha ei suudeta kasutada.
Samal ajal tegutsevad puuetega  laste hoiukodud põhiliselt annetuste varal.
Millal me küll jõuame  normaalsusse?