KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST   1. Missugune oli keskaegne linnakultuur?

2. Miks sai võimalikuks Vene-Liivi sõda?
1. Keskaegne linnakultuur.

Koos ristisõdade algusega ja eestlaste ristiusustamisega Eesti aladele jõudis palju välismaalasi.
Muistne Eesti saatus vikingiajast keskaega ja saatus Euroopa mõju alla.
Tulnud kaupmehed, käsitöölised ja misjonärid tõid endaga kaasa Oma kombed, kultuuri.

Hakkasid tekkima linnad.
1201.
rajatakse Riia linna.
Muistse eesti alal tähtsamad linnad olid Tallinn ja Tartu, samuti ka Viljandi, Uus-Pärnu.

Ehitusmaterjaliks oli dolomiit, telliskivi, paekivi.
Linnas olid kirikud, raekoda, kaupmeeste ja tööliste majad.
Kirik ja raekoda määrasid teiste ehitiste kõrguse.
Mitte mingi ehitis ei tohtinud olla kõrgem kui raekoda või (toomkirik) peakirik.
Olid kaitsetonid, linnamüürid, tänavad olid kitsad ja teed olid kivist.
Hea näide keskaegsest linnast on meie vana linn.
Linna korra määras linna õigus; näiteks: Tallinnas, Rakveres ja Narvas oli Lüübeki linnaõigus, Riia linnaõigus oli: Tartus, Viljandis, Paides, Pärnus ja veel siinsel aladel oli piiskopi linnaõigus, mille said Haapsalu ja Pärnu.
Linna valitsuseks oli raad.
Rae koosseisus: alguses oli 24, hiljem 12 liiget (maahärrad), bürgermeistrid e raejuhatus, sundik - seaduste tundja ja maahärrade esindus linnafoogt.
Tähtis tegevusala oli kaubandus ja käsitöö.
Olid gildid - kaupmeeste ühendused, tsunftide ühendused, näiteks siin olid Suurgild, mis koosnes rikkastest kaupmeestest, peamiselt sakslastest, ja mustpeade gild, kuhu kuulusid vallalised kaupmehed.

Linnas kehtis 1 aasta ja 1 päeva seadus - kui inimene selle perioodi jooksul võis linnas välja elada, temast sai linnakodanik (see kehtis näiteks talupoegade kohta, siit ka väljend: vaba linna õhk)  Vaimuelu keskendus ka linnas.
Siin olid kirikud, kloostrid, mille juures rajati koole, õpetati lugemist, jumalasõna.
Tänu õpetatud inimestele meil säilis mitu ajaloolist allikat keskaegse linnaelu ja eluviisi kohta.
Head näided on Liivimaa Henriku kroonika (mis oli ladinakeelne, kuid kohtus ka eestikeelseid sõnu, lauseid ja väljendeid), Holnrike, B. Russovi kroonika.Tänu kristlikule usule siinsel aladel levis lugemisoskus (eriti Rootsi ajal).

Võib öelda, et ka majanduse suhtes keskaeg oli päris soode periood linna elanikute jaoks.
Arenes kaubandus.
Kaupmehed said tulusid, mille arvel arenes ka linn.
Üldiselt ja kokkuvõttes..
võib öelda, et keskaegne linnakultuur arenes kiiresti ja Euroopa mõju all (ehitised gooti, romaani ja hilisgooti stiilis).
Kuigi olid ikaldused ja katkud ja teised haigused linnaelu õitses.
2. Vene-Liivi sõda sai võimalikuks, sest 16. sajandil tugenenud Vene riik tahtis oma territooriumi laiendada.
Liivimaa oli feodaalselt killustatud ja omavahelistes suhetes nõrk aga idanaaber tahtis läbikäiku Läänemere juurde endale teha.
Tegelikult 16. saj.
alguses Venemaa sõjakäigud venemaale mingit edu ei toonud ja sellepärast venelased mõtlesid välja nn "Tartu maksu" maksmist" .
see oli siinsete võimude jaoks põhjendamatu ja nii 1558. aastal venelased alustasid sõda.
Kuigi mitte ainult Venemaa unistas Eesti aladelt vaid ka Taani, Poola- Leedu (Rjetzpospolita) ning tugevnev Rootsi, kes hiljem kehtestas siin (Liivi sõja tulemusena, mille sees oli ka 7-aastane sõna Taaniga ja kokkupõrked Poolaga (Lõuna-Eesti pärast)) oma ülemvõimu ja 1661.
a Oliwa rahuga, kui Ruhnu sai ka Rootsi impeeriumi koosseisu, tegi Läänemere oma sisemereks.

Venelased jäid kaotajateks kuigi pärast 17. saj.
proovisid vallutada Eesti (eduta), mis õnnestus ainult pärast Põhjasõda.