I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sellest, kui oluliseks enda elus Eesti inimesed erinevaid kultuuritegevusi peavad.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikuid ei näe.
Sellele vaatamata ärge kirjutage oma teksti liiga palju arve - üldistage ja tooge vaid mõned arvnäited oma jutu toetuseks!

Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
GRAAFIK 1. Kultuuritegevuste oluliseks pidamine (protsentides) Eesti elanike seas                                                       Mitteoluline    Oluline  Spordivõistlusel käimine                    84                    18  Kirjanduse lugemine                          38                    62  Ajalehe, ajakirja lugemine                   18                    82  Raadio- ja telesaate jälgimine              10                    92  Kinos käimine                                   72                    28  Muuseumi külastamine                      82                    19  Kontserdil käimine                            56                    43  Teatris käimine                                 59                    41     GRAAFIK 2. Kultuuritegevuste oluliseks pidamine (protsentides) meeste ja naiste seas                                                         Mehed            Naised  Spordivõistlusel käimine                    25                    10  Kirjanduse lugemine                          49                    72  Ajalehe, ajakirja lugemine                   78                    83  Raadio- ja telesaate jälgimine              92                    92  Kinos käimine                                  27                    27  Muuseumi külastamine                      10                    25  Kontserdil käimine                            36                    56  Teatris käimine                                 25                    57     Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Kultuuritegevuste oluliseks pidamine Eesti elanike seas  Analüüsime kultuuritegevuste osakaalu muutumist uuringutulemuste statistikaameti põhjal.

Analüüsitavad kultuuritegevused on teatris, kontserdil, muuseumis spordivõistlustel käimine, raadi- ja telesaate jälgimine, ajalehe, ajakirju, kirjanduse lugemine Eesti elanike seas ning välja toodud meeste ja naiste seas.

Graafiku andmetest nähtub, et 90% meest ja naist pani esikohale raadio ja telesaate jälgimine.
Huvitav on fakt, et 10% vastanuist (nii meest kui ka naist) arvab mitteoluliseks spordivõistlusel käimine ja muuseumi külastamine, seega on naiste seas spordivõistlused ei ole tähtis ning meeste hulgas on muuseumi külastamine viimasel kohal.
Võib oletada, et huvi raadi- ja telesaate vastu Eesti elanike seas on tingitud negatiivsest istuveluviisist.
Üllatav on fakt, et ajalehe, ajakirja ja kirjanduse lugemine on natuke suurem meestega võrreldes.

Sellest tuleneb, et naistel on aeg nii tegeleda majapidamisega kui ka on aeg lugemiseks.
Muretekkitav on see, et kontserdil käimise ja teatris käimise osakaal tunduvalt väiksem meeste hulgas seega 47% naist loeb muuseumi, konserdi ja teatri külastamine vajalikuks.
Erinevaid kultuuritegevuste oluliseks pidamist kõrvutades tuleb välja, et kõige populaarsem infoallikas teler, ajaleht ja kirjandus Eesti elanike seas.
Seda tõendab langus kino, muuseumi konserdi, teatri külastajate arvus.
Võime järeldada, et on kultuuritegevus ühiskonnas tervikuna, aga on naiste seas aktiivsus olulisest suurem ja suurem soov enesearendamiseks.

   TEINE ÜLESANNE  Käisite konverentsil, mille teema oli "PEREKONNA VAIMNE TERVIS".
Teie ülesanne on kirjutada artikkel kohaliku ajalehe nädalalõpulisasse, milles annate üritusest ülevaate ja käsitlete lähemalt kahte arutluse all olnud teemadest.
1.       1. Tänapäeva kiire elutempo mõju pereelule.

2.       2. Pereliikmete vaheline austav ja mõistev suhtumine kui pere sisekliima kujundaja.
3.       3. Ühise vaba aja veetmise olulisus ja võimalused tänapäeval.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Lugupeetud lugejad!

Eelmisel konverentsil teemaks oli perekonna vaimne tervis.
Arutelu käigus palju räägiti vaimse tervise, suhete pereliikmete, ühise vaba aja veetmise, pere sisekliima kohta.
Sellega seoses, et konverentsi teema oli väga tundlik ja aktuaalne konverentsi suurim vaidluste hult tekkis pereliikmete suhete küsimuses.

Osa osalejaist peab austava ja mõisteva suhtumist tähtsaks pere sisekliima kujundamiseks kuna ainult usaldused ja sõbralikud suhted vanemate ja laste vahel garanteerivad sõbralikku õhkkonda.
Situatsioonil, kui laps elab järelvalveta tunneb ennast tõrjutuna.
Teiste osalejate arvamusel, peavad suhted peres olema ranged ja asjalikud, kus on kõrged nõued teineteise suhtes.
Lapsevanemad elatavad ja teenivad raha ning lapsed saavad häid hindeid koolis - kõikidel on oma pererollid.
Tavaliselt sellistes peredes lapsed ei jutusta oma elust ja ei räägi nelja silma vahel.
On arvamus, et väga tähtis veeta vaba aega oma lastega, sest ühised hobisid ja huvid ühinevad inimesi.
Peale selle on Eestis väga palju võimalusi vaba aja veetmiseks.
Need on kinos, teatris käimine, lasteetendusi ja näitusi külastamine.
Muidugi koostöö aitab tervisliku isiksuse kasvatamiseks.
Tulles tagasi konverentsi teema juurde tasub määrata, et on Eestis kasvatamisesüsteem küllaltki effektiivne, aga mõnedes peredes lapsevanemad hoolitsevad rohkem lapse tervise eest kui kogu perekonna vaimse tervise eest.
Kaldun enamuse arvamusele, et just peaks vanemad saama eeskujuks oma peres.
Peres, kus inimesed mõistavad ja toetavad teineteist on taasakalu ja hingerahu.
Muidugi tänapäeva kiire elutempo mõjub pereelule ja muutub sisekliima agressivseks.

Sellest võib olla räägime järgmisel konverentsil.
Sõnu 570