Eestis 19. sajandi lõpul kogunes palju haritud mehi ja nad hakkasid mõtlema et tuleb rohkem vabadust saada.
Eesti inimesed tahtsid baltisakslaste võimu alt vabaneda.
Sellele soodustas Jakobsoni kõne, et igal rahval on õigus oma esivanemate maa peale.
Tuli juba aeg nagu Euroopas oma rahvusriigi ehitada, et tagada Eestimaa elankutele vaba tuleviku.

Alguses 1. Eesti vabariik sõltus Euroopa turult.
Oluline tööstuses oli põlevkivi toodang, metallitööstus, majandusmasinate tootmine ja piimatööstus oli tähtsal kohal.
Tekkisid väikesed ettevõtted mis tagasid RIIGI sisemist vajadust vajadust rahuldamine.
Aga Eestimaa ka andis energiat Narvast Venemaale.
Arenes Eesti laevandus, lennundus (8 lennulit, liin Riiasse).
Majanduslikud suhted olid Venemaaga, Inglismaaga.
1930-te a-te majanduslik kriis eriti ei puudutanud Eestit.
Oli alguses aeg kui ei jätkunud tööd, aga pärast tööjõupuudus.

See rühmitus oli selleks et kasvatada ja arendada rahvusliku teadvuse eesti rahval.

Juhiks oli G. Suits.
18. saj Euroopas levima hakanud valgustusesaj.

järgsed ideed rahvuse pinnal.
Avaliku arvamise teke, rahvusliku identiteedi otsingud.
Rahvuskultuurist sai tasahilju rahvuskultuur.
Eestimaal huvitusid kohalikud baltisakslased nn masarahva kultuurist, tekkis ka eestlastest haritlaste seltskond, kes tegutsesid rahva eneseteadvuse arendamise nimel.
Suur roll Faehlmanni ja Kreutzwaldil "Kalevipoja" (kui kult.
- pol.
teose) koostamisel, samuti 1838" Õpetatud Eesti Seltsil" ja õpetajate koolituse seminaridel.
Nende kaudu levisid ideed talupoegade seas.

Tugev initsiatiivgrupp ja nende inimeste meelekindlus olid minu arvates rahvusliku ärkamise tugipunktideks.

* Otsiti turgu välismaal  * Peamised ekspordiartiklid: Eesti või, juust, sealiha (peekon)  * Areng suht positiivne võrreldes Venemaaga, Euroopaga palgad võrrelda ei andnud.

* Kalandusega tegeleti samuti (ekspordiks)  * metsaraiele sõja ajal liiga tehtud, see haru pidas madalat profiili  * tekstiilitööstus tugev, lisaks metallitööstus, tsemendivabrikud, aparaadivabrikud.

(1905-15) → tegutses ka peale a 1925 Gustav Suitsu loosung: "Saagem Eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks".
Rohkem Euroopalist kultuuri Ilmusid rühmituse albumid, luulekogud, Põhirõhk luulel.

Friedeberg Tuglas pani aluse Eesti proffessionaalsele kirjandus- ja kunstikriitikale.
Tema novellikogud rääkisid tugevast avatusest Euroopa mõjudele, palju ekspermenteeritud, suurepärane stiilitunnetus.

Marie Underi sonetid müüdi kohe läbi, julge armuluule, rõõm armastusest.

Noor-Eesti avardas eestlase maailmapilti, omas pos.
mõju kultuurielule, koondas oma aja tipud + vahendas maailmamtippude kirjandust eestlasele.

"SAAGEM SUUREKS VAIMULT, MITTE RAHVARVULT!
!
!
" Jakob Hurt: Juba noore mehena sekkus Eesti kultuuriellu, esinemine 1869, a I üldlaulupeol, hiljem kaastöö "Postimehele" (kahjuks katkes), pooldas eestikeelset/meelset kooliharidust.

Tema konseptisoon nägi välja taoline   Vene tee  Eesti tee → (Pidi olema midagi nende kahe vahepealset)  Saksa tee                       Kahjuks tugevad vastuolud Jakobsoniga, kes süüdistas teda liigses saksameelsuses, (mis Jakobsoni meelest lausa orjameelsus), Hurdale vastumeelt Jakobsoni Venemaale orienteeritus.

80 ndate alguses lahkus Peterburi, tegutses sealse Eesti kogukonna pastorina.

Rahvuslik ärkamise aeg algas 19. saj.
algusel, sest eestlased varem olid pärisorjad, vaesed ja neil ei olnud õigust.
Pärast pärisorjuse kaotamist (1816;1819) nad hakkasid end kutsuma mitte maarahvaks, vaid eestlaseks, hakkasid nõudma endale hariduse võimalust, vabadust.
Tähtsamad liidrid: J. Hurt, Jakobson, J. V. Jannsenn, Faehlmann, Kreutzwald.
1857.
a - Jannseni ajaleht "Perno Postimees" ( esimene eestikeelne ajaleht - kultuurileevendamine).
1869.
a - Tartus toimus Esimene Üldlaulupidu (50.
a pärast pärisor.
kaotamist).
Rahvas tudis end vabalt, iseseisvalt, sest seal lauldi rahvalaule, mängis 5 puhkpilliorkestrit.

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (L.
Koidula.
Pacius) → hümn.
Ilmus 1878 - Jakobsoni poliitiline ajaleht "Sakala".
Moodustasid seltsid, ühingud - võitlus  õiguste eest.
"Kalevipoeg" eestlaste eneseteadvus.

Eesti Vabariik on agraarmaa.
1870.
a- ilmus Tartus esim.
Põllumajanduse selts.
1902.

a - võib nimetada aastaks, millal oli moodustatud esimene eesti pank.
1919.
a - loodi Eesti Pank.
Alguses Eesti majandus ei olnud viljakas ja hästi arenenud, aga pärast laienes siseturg, välised suhted Euroopaga (Venemaa kaudu).
1879 - Tallinnas asutati majandusselts "Linda".
"Ilmarine" Narvas.
Piimatööstus, karjakasvatus.
Leiutati uusi rukkusorti, põllumajandus süsteemi.
Põhja-Eestis kasvatati ohtralt kartulit, L-E - lina.
Eesti tooded, nagu juust, sealiha (peekon), või läksid ekspordile→  tulu ja kasu.Venemaal toimus relvastamine ( militaalvajadused) → Eestis ehitati metallitööstus, masinaehitusvarikud (vagunivabrik "Dvigatel", masinatehas "Volta").
Ekstensiivne paberi, - puuvalmistamine.
Tekstiiltööstus oli kõrgemal astmel (kunstside, trikotaaž).
Kaevandus, põlismurre, ehitus, kalandus, metsandus, karjandus.
Majandus kiiresti arenes, parenesid partneri suhted Inglismaaga, Saksamaaga (nad ostsid palju Eestist).
Eesti sai toormaterjale Venemaalt.
Fosforiidi, dolomiidi, telliskivitööstus.
Kruus, liiv, tort.

Eesti kultuuriloos "Noor-Eesti" mängis tähtsat rolli.
Sest see rühmitus soodustas Eesti Vabriigi arenemist, parenemist, uuendamist.
Eestis ilmusid ka uued suundumused: gaidid ja skaudid.
"Kodutütrerd" ja "Noored kotkad" (noormehed) - uurisid oma kodumaa traditsioone, kombeid.
Kuidas säilitada Eesti kultuuris individuaalsust, iseseisvust.
"Noor-Eesti" rühmitusse kuulusid noored kirjanikud, kes kirjutasid uuest Eesti vabariigist.
Nendest sai pärast "Siuru" ühing.