Kirjutamine Esimene osa. Turismiamet ja Konjuktuuriinstituut on uurinud Eestit külastavate turistide reisikäitumist. Joonisel on näidatud, milliseid majutuskohti turistid eelistavad. Tutvuge joonisel esitatud andmetega ja kirjeldage, millised on erinevused välis- ja siseturistide eelistuste vahel. Avaldage ka oma arvamust: kus teile meeldib reisil olles elada ja miks? Kuidas reisi eesmärk mõjutab majutuskoha valikut? Jooniselt loeb välja järgmised andmed: tasuta eramajutus: välisturist 33%, siseturist 75% tasuline eramajutus: välisturist 7%, siseturist 3% taastusravikeskus: välisturist 6%, siseturist 7% külalistemaja, kämping: välisturist 8%, siseturist 5% hotell, motell: välisturist 47%, siseturist 2% muud: välisturist 2%, siseturist 8%   Kirja nõutav pikkus on u 130-150 sõna VASTUS   Tutvudes esitatud skeemiga, võib teha järgmisi järeldusi. Siseturist valib odavamaid majutuskohti. Need oleks: tasuta eramajutus, mis on täiesti loogiline, kuna eesti elanikkonnna majanduslikud võimalused on piiratud. Taastusravi osas on soovid võrdsed nii välis- kui siseturistil. Se on ka mõistetav. Kõige kallim varandus inimesel on tervis, ning tervise nimel on siseturist nõus välja panema oma viimase raha. Kõiki muid ööbimisvõimalusi siseturist kasutab tagasihoidlikult. Välisturistidel on kõige populaarsemad ööbimispaigad: hotellid ja motellid, teisel kohal on tasuta eramajutus. Kuna välisturistide majanduslikud võimalused on tunduvamalt suuremad, kui kohalikel inimestel, siis antud andmed on loomulikud. Kuid välisturistide hulgas on ka piisavalt töötuid. Eriti see puudutab soomlasi. loomulikult need turistid hindavad ka odavamaid majutuskohtu näit tasuta eramajutust. Mina hindan reisimisel häid majutustingimusi. Ma ei tahaks selliselt reisida, et tuleks ööbida väga odavates külalismajades. Arvan, et enne ma reisin vähem, kuid reis peab olema mugav ja kvaliteetne. Selline arusaamine on vanematel inimestel, sest tervis ei luba ööbida juhuslikkes paikades. Noored eeldavad odavat ööbimispaika. See on loomulik, kuna nende rahakott ei luba reisida kõrgema klassi järgi, kuid nad soovivad palju oma elus näha. Teine osa. Te soovite end tööandja kulul täiendavalt koolitada, õppida juurde midagi uut. Selleks kirjutate taotluse oma tööandjale. Taotluses nimetate, mida soovite õppida, kui kaua ja soovitavalt kus. Seejärel põhjendage oma õppimissoovi, millist kasu annavad omandatud uued teadmised teile ning millist kasu toob teie kvalifikatsiooni tõstmine või täiendamine tööandjale. Võrrelge ka soovitud täiendkoolitust kohaliku tööturu vajadustega. Teksti nõutab pikkus on u 200 - 250 sõna. VASTUS   . Tallinna Haridusameti juh. hr. E. Piisang pr. T. Kozakova, eluk. Tallinn, Tondi 45-2 Juhkentali Gümn. direktor   Taotlus.   Palun võimaldada 2000/2001 õppeaastal täiendõpet saksa keele kursustel. Vajan saksa keele suhtlemisoskust, kuna meie kooli kollektiivil on tekkinud sõprussidemed Berliinis asuva kunstikooli kollektiiviga. Need sõprussidemed toovad palju uut edasises kooli arengus. Tahaksime koos saksa kolleegidega välja töötada kooli õppekava, mis kindlustaks mul lõpetajatel edasiõppimist Saksamaal. Palun finantseerida minu täiendkoolitust, ning lubada õppida tööajast. T. Kahkva lisa: loetelu tehtud tööst. Kooliõppenõukogus on antud probleem läbiarutatud ning heaks kiidetud. Ainekomisjonid (võõrkeeled, kunst) on täiendanud aineprogramme, mis käsitlevad saksa kultuurilugu. On eraldatud täiendavad tunnid saksa keele õppimiseks gümnaasiumi osas. On toimunud mitmed külalisreisid Berliini (õpetajad, õpilased). Meid on külastanud Saksa kolleegid koos õpilastega. Koolis on rajatud kuulsate saksa muusikute ja kunstnike muuseum. Klassivälises töös toimuvad temaatilised luuleõhtud, mis on pühendatud saksa kuulsatele luuletajatele. Pedagoogidele toimuvad saksa keele kursused. Õpilaste giidide rühm uurib Eestiga seotud vene kultuuritegelaste sidemeid Saksamaaga. Põhjendus valitud suunale. Kuna Eesti on astumisel Euroopa Liitu, siis integretsooni protsessidel ühiskonnas on suur ja arvestatav mõju. Kui silmas pidada uukeelset elanikkonda, siis siin toimuvad mitmetahulised integratsiooni protsessid. Ühelt poolt itegratsioon eesti ühiskonda. See protsess toimub aktiivselt ning tulemusrikkalt. Juba I klassi astuvad õpilased enamuses valdavad riigikeelt, kuna nad on eesti lasteaedade kasvandikud. Koolis toimub õppetöö eesti keeles, väljaarvatud emakeel ja kirjandus. kuid nüüd on oluline, et meie kooli lõpetaja tuleb edukalt toime edaspidises elus, et tema ees oleks avatud kõik võimalused Euroopas hariduse omandamiseks. miks me valisime oma suunaks Saksamaa? See riik õpetab välismaalasi tasuta, teiseks Eesti on ajalooliselt seotud olnud Saksamaaga, ning saksamaa on Euroopa üks suurriikidest, mille mõju maailmapoliitikas on arvestatav.   Sõnu: 628