Kirjutamine  Esimene osa.
Turismiamet ja Konjuktuuriinstituut on uurinud Eestit külastavate turistide reisikäitumist.
Joonisel on näidatud, milliseid majutuskohti turistid eelistavad.
Tutvuge joonisel esitatud andmetega ja kirjeldage, millised on erinevused välis- ja siseturistide eelistuste vahel.

Avaldage ka oma arvamust: kus teile meeldib reisil olles elada ja miks?
Kuidas reisi eesmärk mõjutab majutuskoha valikut?

Jooniselt loeb välja järgmised andmed:  tasuta eramajutus: välisturist 33%, siseturist 75%  tasuline eramajutus: välisturist 7%, siseturist 3%  taastusravikeskus: välisturist 6%, siseturist 7%  külalistemaja, kämping: välisturist 8%, siseturist 5%  hotell, motell: välisturist 47%, siseturist 2%  muud: välisturist 2%, siseturist 8%     Kirja nõutav pikkus on u 130-150 sõna    VASTUS    Välis- ja siseturistide eelistused.

Turismiameti ja Konjuktuuriinstituudi poolt kostatud uuringute alusel võib öelda järgnevat.
Esitatud joonisel ilmselge tendents, välisturistide poolt majutuse suhtes, mis näitab välisturistide suur huvi hotellide ja motellide vastu.
Sama peaaegu kõrge protsent, tasuta eramajutuse suhtes.
Miks on nii?
Ma arvan selletus on väga lihtne.
Välisturistid võrreldes meie eestituristidest, lihtsalt majanduslikult paremas olukorras.
Kõigepealt ju sõltub kõik rahast, eriti reisimise puhul.
kui jõukam inimene, seda rohkem ta lubab endale.
Aga ei saa öelda, et välismaalane või välisturist ei oska oma kapitali lugeda.
Esitatud joonise põhjal, selge ja väga kõrge protsent tasuta eramajutuse puhul.
Arvan kui välisturistidel tekkib võimalus kasutada tuttavate või kolleegide majutusteenus miks mitte ning selle asemel kulutada rahad muujale lõbustule.

Sise- või eestituristide kohta väga kurb ja madal protsent toodud joonisel.
Jälle, selline olukord kõige pealt sõltub Eesti elanikke majanduslikust olukorrast ning kokkuvõttes eesti majandusest.
Ma ei eksi, kui ütlen, et iga üks tahaks reisida ja reisi ajal elada heas elamistingimustes.

Kas see on ärireis, töölähetus voi puhkuse reis, ei oma tähtsust.
Inimene alati tahab ennast mugavalt tunda.
Teine osa.
Te soovite end tööandja kulul täiendavalt koolitada, õppida juurde midagi uut.
Selleks kirjutate taotluse oma tööandjale.

Taotluses nimetate, mida soovite õppida, kui kaua ja soovitavalt kus.
Seejärel põhjendage oma õppimissoovi, millist kasu annavad omandatud uued teadmised teile ning millist kasu toob teie kvalifikatsiooni tõstmine või täiendamine tööandjale.
Võrrelge ka soovitud täiendkoolitust kohaliku tööturu vajadustega.

Teksti nõutab pikkus on u 200 - 250 sõna.

VASTUS     Tallinna Teede Aksiaseltsi peadirektorile Tiit Padarile  Jelena Mets  Jurist  Taotlus.

Käesolevaga palun Teie nõusoleksu täienkoolituse rahastamist.
Alates 01. jaanuarist 2001. a. Eesti Juristide Liit korraldab juristidele järelkoolituse loengud teemal "Võlaõigusseadus".
See on loengute sari ja nad toimuvad 2 korda kuus viis kuud järjest.
Loengu kestus on 8 tundi, see tähendab kogu maht on 80 tundi.
Võlaõiguse järelkoolise vajadus on tingimate vajalik iga praktiseeritavale juristile, kuna see on tulevikuseadus ja mille järgi me varsti hakkama elama.
Kuna võlaõiguseseaduse eelnõu on väga mahuka, üldosa ca 200-300 paragrafe ja eriosa sisaldab ca 2000 paragrafe, iseenesest füüsiliselt on väga raske iseseisvalt läbi töötada.
Selle eesmärgiks Eesti Juristide Liit korraldab järelekoolitust, kus võetakse osa väga tundud seadusetegijad, nagu Tartu Ülikooli professor Paul Varul ja magister Jaene Kull.
Koolituse korraldaja poolt antakse osalejatele materjalid, viimase eelnõu redaktsiooni kohta, mis saab kohe pärast võlaõiguseseaduse jõustumist kasutada abimaterjalidena.

Nimetatud seaduse vastuvõtmine ja jõustumine kavandatakse, kas aasta algusest või septembrist 2001. a. Sellepärast arvan, et selle järelekoolitusega ei saa edasi lükkata.
Meie ettevõttes lepingulised suhted partneritega ja iseenesest lepingutekstid  vastava redigeerimist.

Uus võlaõigusseadus näib uusi institutsioone, mida varem Eestis ei olnud.
Seega tungivalt palun leida rahaline võimalus eeltoodu koolituse finantseerimiseks.

Olles Eesti Juristide Liidu liige, minul on ettenähtud väike soodustus nimetatud järelekoolituse puhul.
Kui meie oleme nõus ja soovime kasutada soodustusi, siis peame tasuma koolituse eest korraga enne 01. detsember 2000. a. Või on võimalus tasuda iga loengu eest, s. t. iga päeva eest eraldi.
loodan teie mõistmist tekkinust olukorrast.
Meie ettevõtte on suhteliselt suur ja meie peame olema juriidiliselt ästi varustatud, aga pakkutatud koolitus saab lahendada eelnevalt, probleeme voi vähemalt me hakkame kartma neid probleeme, mis võivad esineda meie töös.
Kusjuures läbides järelekoolitus meil tekkib voimalus saada tasuta konsultatsiooni meile huvitatud küsimuste suhtes.
Lugupidamisega J. Mets  15.
09.
00.

Sõnu: 634