Punktid: Kuulamine 13 Lugemine 20  Kirjutamine  Esimene osa.
Milline on inimeste suhtumine oma tööse?
Sellele küsimusele on püüdnud vastust leida AS Fontes Konsultatsioonid, esitades kokkuvõtte Eestis ja Soomes korraldatud uurimuse kohta.
Kirjeldage joonisel esitatud andmete põhjal uurimuse tulemusi: millised tegurid kujundavad inimeste suhtumist oma töösse Eestis ja Soomes, millised on sarnasused ja milles on kõige suurem erinevus?
Kuidas Teie vastaksite esitatud küsimusele?
Mida Teie töökohal tuleks teha inimeste motivatsiooni tõstmiseks?

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Selles diagrammis on näidatud suhtumine oma töösse Eestis ja Soomes.
Kõige tähtsam ja kõige suurem vahe on ikkagi selles, et eestlased peetavad väga tähtsaks oma töötasu, kuid soomlased vist, nii palju töötasust ei mõtle.
Nende jaoks on tähtsam karjäär.
Aga eestlastele töötasu sellepärast tähtis, et on suure raha eest oleme nõus teha ükskõik mida (peaaegu).
Soomes makstakse hea palka nii õpetajatele kui ka pangatöötajatele, aga meie elutase on niisugune et väikesed palgad teevad nii, et inimesed muu peale ei vaata, meile ei ole nii tähtis, nagu soomlastel, töö vastutusrikkus ja saavutused, töösisustus ka.
Aga karjäärist me üldsegi loobume, kõige tähtsam on palk ja tunnustus.
Viimane on vist sellepärast, et tunnususe kaudu (näiteks meie bossi või peremehe poolt) tõuseb töötasu ka.
Aga huvitav on see, et inimesed on inimesed, nii Soomes kui Eestis või veel kuskil mujal.
Meile kõigile on väga tähtsad ja samatähtsad on sellised asjad nagu suhted töökaaslastega ja suhted ülemustega.
Ja mõlemad on peaaegu samal tasemel Eestis ja Soomes.
Sest et suhted töökollektiivis on väga tähtsad, võib oll mõnikord samavõrd nagu töötasu.
Loomuliklt, Soomes on majandusseis niisugune, et nad rohkem panevad tähele oma saavutused, suhted ja karjääri.
Aga eestlaste motivatsioon on kõigepealt raha, ja see on täitsa arusaadav.
Ja Eestis on nii palju töötuid inimesi, siis kui nendel tö juba olemad on, ja nad saavad selle töö eest korrektset palka, nad on lihtsalt õnnelikud.

Teine osa.
Teie asutusele on eraldatud raha infotehnologia arendamiseks.
Teil tuleb esitada ettepanekud asutuse arvutivõrgu loomiseks ja arendamiseks.
Analüüsige praegust olukorda (milliseid ülesandeid asutuse infosüsteem peab täitma), millised arvutid, programmid ja tarkvara on olemas, milline on töötajate arvutioskus) ja kirjeldage arengukava.(uute vahendite hankimine, töötajate koolitus, uute ametikohtade loomine, Interneti kasutamine jne).

Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Kujutame ette, et mina olen vene lasteaia juhataja, haridusministeerium eraldas meile raha infotehnoloogia arendamiseks.

Olukord on meil niisugune: meile eraldati raha, et oleks võimalik arvutit osta.
Arvuti on meil väga vaja.
Palju õppematerjale meil on tegemata, või on tehtud ebaprofessionaalsel tasemel.
Kui meil oleks inimene, kes võiks teha esiteks: asjaaiamine (kõik kirjad; avaldused, vastused haridusministeeriumile peavad olema tehtud mitte käsitsi, vaid trükitud).
Ja loomulik on palju parem kasutada arvutit, kui trükimismasinat.
Teiseks: õppeprogrammid, kuulutused, koolitusmaterjalid, mis on tehtud kompuutri abiga on paremad, hästi loetavad ja ilusamad ka.
Kolmas küsimus: raamatupidamine, seda võib ka teha arvuti abiga: on vaja ainult spetsiaalset raamatupidamisprogrammi.
Neljas küsimus: mõnikord ka Interneti kaudu võib teada saada paljudest sündmustest, mis toimuvad Riigis või mingid huvitavad andmed meie profiili (laste kasvatamise) kohta, millised võivad kasulikud olla.
Nüüd olukord on selge, probleem ka.
Küsimus on praegu selles, millest alustada, kuidas seda kõike saavutada, et meie töö oleks just niisugune, nagu meie kujutame ette.

Meil on vaja 2 arvutit - üks - raamatupidamisosakonna, teine - asjaaiajale, kes teeb sekretäri tööd ka.
Arvuti juurde on vaja osta tarkvara: see on loomulik klaviatuurid, printerid; hiired ja muu.
Meil siin lasteaias kahjuks arvutispetsialisti ei ole, siis on vaja sõlmida arvutifirmaga lepingut meie tulevaste arvutite hooldusest ja parandamisest.
On vaja osta ka programmid: nagu meie teame, on vajalikud: raamatupidamisprogramm: Word-programm (kus võib kirjutada): Excel (tabelite koostamis programm), ja muu, mida meile soovitab arvutispetsialist.

Meie töötajate arvutioskus on kehv.
Siis ma tahan meie sekretäri-asjaaiajat saada kursustele.
Kompuutri oskus on meie elus praegu hädavajalik, ole mulle tänulik.
Aga, nagu mina tean, kui ostetakse raamatupidamisprogrammi firmalt, siis nad koolitavad raamatupidajat ära, kuidas seda kasutada.
Siis on raamatupidamisega küsimus lahendatud.

Veel oleks hea, et kompuuter oleks eesti keele sõnastikuga ja eesti keele vigade parandamisega.
Olen sellest kuulnud, et see on võimalik.
Ja veel, meie sekretär, kui on juba temal kompuutrioskus selgeks tehtud, õpetab meid natukene arvutit ka, kuidas seda kasutada.
Nii et, läheb edasi küll!

Sõnu 684