Punktid: Kuulamine 18 Lugemine 21 Kirjutamine Esimene osa. Balti Keskkonnafoorumi ning Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse Eesti esindus korraldaisd ühisuuringu, mille eesmärk oli selgitada inimeste keskkonna- alaseid teadmisi. Küsitlusele vastas 215 Tallinna ja Kohtla-Järve elanikku. Kirjeldage joonisel esitatud andmete põhjal, kuidas inimesed vastasid ühele uuringu käigus esitatud küsimustest. Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele? Mida Teie teete keskkonna heaks ja mida Teie arvates oleks tarvis teha? Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna. Mina oma töökohal keskkonnaprobleemidega eriti kokku ei puutu. Kuigi ma olen nõus nende inimestega, kes vastasid, et meie keskonna jaoks kõige suuremad probleemid on: ! ) õhusaastatus (20%) ja 2) Läänemere reostatus (16%). Viimase kümne aasta jooksul Eesti tööstuse osalus õhu ja Läänemere saastuses ja reostatuses on oluliselt vähendanud. Teiselt poolt järsku kasvab isiklike sõiduautode hulk - eriti suurtes linnades. Eestisse välismaalt sisseviidud sõiduautod on enamuses juba üle 10 aasta vana. Lääne Euroopa riikides sellega probleemiga tegelevad juba 20 aastat. Nendes riikides on juba ammu ülesehitatud selline süsteem, mis ei võimalda nii eraisikutel, kui ka suurtel tootjatel ilma karistuse saamata rikkuda keskonda kaitsvaid reegleid ja seadusi. Meie riik on võrreldes teistega liiga noor ja praegu paljude keskonda puutuvate probleemide lähendamine asub kohalike ametnike käes. Minu arvates, et keskonda kaitsvat kultuur tuleb kasvatada kõige pealt oma peredes, koolis. Me peame arusaama, et meie loodus - meie meri ja metsad peavad jääma meie lastele ka. Mida kiiremini me sellest aru saame, seda puhtam on õhk, mida me hingame, seda puhtam on vesi - mida me joome. Siin ei saa olla egoistiks. Teine osa. Teie töökohta tulevad külla välismaa kolleegid. Teil tuleb esineda oma asutust tutvustava ettekandega. Koostage ettekande tekst: andke põhjalik ülevaade töövaldkonnast, kirjeldage viimaste aastate edusamme ja ebaõnnestumisi ning rääkige ka sellest, mis Teile töös kõige rohkem rõõmu valmistab, millised on probleemid ja kuidas Teie arvates neid lahendada tuleks? Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna. Minu töökoht on - Põhja Politseiosakond, kriminaalpolitseiinspektor. Politseis olen alates 1992 aastast. 7 aasta jooksul ma töötasin nii öelda erinevatel liinidel: eriüksuses, narkokuriteod, isikuvastased kuriteod. Praegu meie grupis - mis tegeleb isikuvastaste kuritegudega töötab 4 inimest. Meie territoorium - mille eest me vastame on Kopli ja Õismäe piirkonnad. Arvatakse, et Kopli piirkond - on kõige kriminaaliseerutud piirkond Tallinnas. Iga ööpäev meie territooriumil pannakse toime 2 - 3 avalikku vargust ja 1 - 2 huligaansust või vägistamist. Nädalas - 2 - 3 relvastatud kallaletungit. Oma töös me kasutame nii Kriminaalkodeksi, kui ka kriminaal-meneluskodeksi. Viimase kolme aasta jooksul meie grupi poolt on kindlaks tehtud ja kinni peetud üle 15 kuritegelikku grupperingut, kes panid toime üle 300 rasket kuritegu nii Tallinnas, kui ka teistes linnades. Eriti ohtlikuks on muutunud probleem, mis puutub narkomaane. On teada, et peaegu iga narkomaan on varras, sest et narkootikumide ostmiseks narkomaanile päevad on vaja 300 - 400 kroon. - tavalisel teel niipalju raha ei saa teenida - niimoodi lähevad narkomaanid varastama või isegi mõnikord tapma ühe doosi eest. Veel paar aasta tagasi see probleem ei olnud suur - tollal ajal narkootikumi saada oli raske. Praegu see olukord muutus ohtlikuks - peaaegu igas koolis võib juba marihuaanat osta. Halvasti veel töötab Noorsoopolitsei. Keegi ütles, et "varras peab istuma vanglas" - ja ma olen sellega 100%-lt nõus. Meil grupis - kuritegude avastamise protsent on 40%, - see ei ole vähe, aga võiks olla suurem. Meil on veel reserve oma töö parandamiseks. Rõõmu kohta tahaks ütelda, et meid rõõmustab see - kui me näeme, et me oleme võimelised - meie inimesi aidata ja kaitsta. Mõni kord keegi - tuleb ja ütleb "Tänan Teid" - ja sellel momendil meil hinges on väga hea tunne. Peamiseks otsuseks kuritegeliku olukorra paranemiseks - on Politsei ühistöö tavaliste kodanikega. Sõnu 583