Punktid: Kuulamine 16 Lugemine 13 Kirjutamine 20  Kirjutamine  Esimene osa.
Saar Poll on uurinud Eesti inimeste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Tutvuge diagrammidel esitatud andmetega (diagrammid näitavad protsenti küsitletuist).
Kuidas suhtusid Eesti elanikud Euroopa Liiduga ühinemisesse 1997. aasta novembris ja aasta hiljem.
Kirjeldage, kuidas suhtumine aasta jooksul muutus.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Põhjendage oma seisukohta.

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Ühinemine Euroopa Liiduga praegusel momeendil on suur probleem.
Sest nagu praegu näitab elu, tavaline rahvas eriti ei taha et Eesti ühineks Euroopa Liiduga.
Seda tavaliselt tahab meie valitsus, ja valitsus nagu tavaliselt rahva käest ei küsi, nad teevad nii kuidas neil on mugav.
Nagu on näha diagrammil, mis oli tehtud 1997. a. novembris on näha et Eesti oleks astunud Euroopa Liidu.
Aga diagrammil 1998. a. novembri kuu omal on näha,et need kes oleks hääletanud liitumise poolt, nende protsendi arv on vähenenud ja need kes oli liitumise vastu nende protsendi arv on suurenenud.
See tähendab, et inimesed hakkasid mõistma, et ühinemine Euroopa Liiduga ei too meile mittemidagi heat.
Meie, Eesti, juba olime ühes Liidus ja ei mingit kasu meie ei saanud.
Ja nüüd tahame jalle astuda liitu ainult nüüd on teine nimetus.
Selle eest, et Eesti astub Euroopa Liidu, Eestil tuleb iga aasta maksta raha oma eelarvest Euroopa Liidu eelarvese.
Ja see tähendab, et jalle tõstetakse hinnad, sõidutariifd, küttuse hinnad, aga palgad jäävad samaks, nagu meil juba mittukorda oli.
Minu arvamus on selline, et Eestimaa ei pea astuma ja liituma Euroopa Liiduga.
Sest mina arvan, ja nii arvavad paljud, et Eesti suudab iseseisvalt elada.
Eestil on juba praegu paljude euroopa riikidega viisa vaba reziim.
Jah kui me astume Liidu siis tulevad uued investeeringud, tulevad uued töökohad.
Aga saamas tulevad probleemid, sellised nagu praegu on Saksamaal ja palju teistel riikidel ja see on imigrandid.
Need imigrandid kes ei leidnud endale tööd oma riigis, ja läksid otsima odavad tööd edasi.
Näiteks türklased Saksamaal.

Teine osa.
Te olete oma asutuse atesteerimiskomisjoni liige.
Koostage ühe kolleegi iseloomustus, keda Teie komisjonil atesteerida tuleb.
Kirjeldage atesteeritava kolleegi haridusteed, töökogemust, oskusi (sh keelteoskus, arvuti kasutamise oskus), töövõimet ja isikuomadusi.
Andke hinnang tema senisele tööle.
Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Minu kooleegid, kõik kollegid on väga hea.
Kõikidel on töökogemusi oma ametil.
Näiteks pearaamatupidaja Tiit Saar.
Meie võtsime teda oma asutusele tööle selle pärast, et tal on hea haridus.
Ta on lõpetanud tehnikumi raamatupidamise- ja asjaajaja erialaga.
Peale seda tal on kõrg haridus.
Ta on õppinud ja lõpetas TTÜ ökonoomika fakulteedis.
Oma tööse ta suhteb väga tõsiselt.
Kunagi ei hiline tööle.
Meie firmas on palju kokku puutumist välis riikidega, näiteks Soome, Inglismaa, Saksamaa ja selle pärast meie nõuame, et meie töölised vähemalt inglisekeelt.
Aga Tiit vabalt suhtleb inglise, saksa, soome ja rootsi keelel.
Ja see oli ka üks suur põhjus, miks me teda võtsime tööle enda asutuse.
Nii kui ta on raamatupidaja ja mitte lihtsalt raamatupidaja vaid pearaamatupidaja, siis ta peab oskama vabalt kasutama arvutut, mida ta ka oskab.
Ta oskab teha tööd mitmes arvutiprogrammis.
Oskab kasutada internetti, mis praegu on väga oluline.
Sest paljud tehingud, eriti suurtel firmadel, toimub läbi internetti.
Ise ennast ta on väga rahulik inimene, kunagi ei närveeri, tööle suhteb tõsiselt.
Kõik asjad, mida ta teeb ta viib lõppuni.
Kunagi ei jätta asjad pooleli.
Tema töökoht on kogu aeg korras.
Ei saa öölda, et tema laua peal on mingisugune segadus.
See tähendab, et kõik asjad on korralikud pandud.
Mina arvan, et tema töö on siamaani olnud väga hea.

Sõnu 574