Punktid: Kuulamine 20 Lugemine 28  Kirjutamine  Esimene osa.
Balti Keskkonnafoorumi ning Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse Eesti esindus korraldasid ühisuuringu, mille eesmärk oli selgitada inimeste keskonna- alaseid teadmisi.
Küsitlusele vastas 215 Tallinna ja Kohtla-Järve elanikku.
Kirjeldage joonisel esitatud andmete põhjal, kuidas inimesed vastasid ühele uuringu käigus esitatud küsimustest.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Mida Teie teete keskkonna heaks ja mida Teie arvates oleks tarvis teha?

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Nagu joonisest näha, viiendik vastanutest kurdab õhu saastatuse üle.
See on vist väga loogiline, kuna küsitletud on suurte (Eesti oludes) linnade elanikud (näiteks Viljandimaal, ma arvan, rohkem muret tekitaks liigne metsaraie).
Sama märg ka halva joogivee kohta.
Külaelanik ise hankib endale vett kaevust, ise saab seda kaevu puhastada, linnas aga see on võimatu.
Kolmandal kohla seisab Läänemere reostatuse probleem.
Minu arvates, see on kõige tõsisem probleem praegu, n. ö. globaalsel tasandil.
Läänemeri on praegu kõige reostatuim meri maailmas.
Kui tuletada meelde veel Sillamäe jäätmehoidlad, siis see probleem muutub veel tõsisemaks.
13% vastanutest arvasud et kõige suurem probleem on metsaraie ja keemiatööstus, ühe protsendi võrra vähem inimesi kurdab prügimajandus, ja vaid 9% inimest tunneb muret energiaprobleemide pärast.

    Nagu ma juba mainisin, globaalsel tasandil, mind kõige rohkem paneb muretsema Läänemere reostatuse probleem.
Kuid mind, kui Tallinna elanikku, paneb muretsema n. n. "Lasnamäe sündroom".
Inimesed viimasel ajal teevad, otseses mõttes, prügimäed oma maade all.
Praktiliselt igas pargis, või linnaäärses metsas, leiad hulgavaid prügihunnikuid.
Praktiliselt iga viies inimene sülitab ühiskonnale ja loodusele, ja ei vaeva enda järgi koristada.
Et seda muuta, oleks minu arvates koolides, lasteajades, lapsepõlvest saadik õpetada, kuidas peab looduses jalutad metsas, koristada kodu j n. e. Ja veel: tuleb vist selliseid prügipanijaid karistada, kuid mitte trahviga, vaid sundida neid koristustöödele!

Teine osa.
Teie töökohta tulevad külla välismaa kolleegid.
Teil tuleb esineda oma asutust tutvustava ettekandega.
Koostage ettekande tekst: andke põhjalik ülevaade töövaldkonnast, kirjeldage viimaste aastate edusamme ja ebaõnnestumisi ning rääkige sellest, mis Teile töös kõige rohkem rõõmu valmistab, millised on probleemid ja kuidas Teie arvates neid lahendada tuleks?

Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

    Minu töövaldkond on Riigi korrakaitse.
Kuna ma töötan Eesti Vabariigi Politseiametis, täpsemalt Lõuna Politseiosakonnad korrakaitsetalituse inspektorina, mulle on väga raske anda Politsei tööst põhjalik ülevaade.
Kuigi ei ole saladus, et viimasel ajal käib Politseistruktuurides "permanentne", ehk pidev ümberkorraldamine.
Minu jaoks on raske aru saada nende ümberkoralduste eesmärgist.
Näiteks: üks siseminister "Raudne (mitte Feliks, nagu Dzeržinski) Robert" koondab, või täpsemini likvideerib SOR´i - Sisekaitse operatiiv riigerast´I, kus töötas, ja töötas just patrullijatena tänavatel 300 noormeest.
Need mehed, Eesti Vabariigi kodanikud, iga päev patrullisid jalgsi vanalinna ja Kesklinna.
See üksus likvideeriti, seletati avalikkusele, et nende töö ei too vilja, ja likvideerides SOR, saavutame tänavatel turvalisus tänu sellele, et nende asemel tulevad tänavatele koolitatud professionaalsed politseinikud.
         Tuli välja aga, et tõesti, Kesklinna paigutati paarkümmend, politseinikest, jalgsipatrulli.
Aga neid võeti ju ära teistest osakondadest, ja just tänavatelt!
Kui see kampaania algas, koheselt teistest Tallinna osakondades, kadusid patrullid tänavatelt!
Teine minister, nüüd linnapea, alustas Politsei koondamist.
Ja nagu vastutuseks ühe kuu jooksul tapetud kaks politseinikku.
Kõige rohkem tööd segab just Siseministrite ümberkorralduste janu.
Praegusel hetkel, peale viimast ümberkorraldust, kukusid Tallinnas  politseiosakonnad tööle.
Jah, kuritegevus kasvab, kuid pidevalt kasvab ka kuritegude avastamine.
Iga päev tabatakse üha rohkem kurjategijaid ja õiguserikkujaid.
Kui kirjeldada viimaste aastate edusamme, siis tahaks mainida et praegu politseis on raske kohata ükskõiklikke inimesi.
Iga mees (naine) püüab anda ennst parima ühiskonna heaks.
Suur miinus on see, et kadus töölt väga kogenud ja targad operatiivtöötajad.
Põhjustest ma ei taha rääkida, aga peab teadma, et saada normaalseks "operiks" on vaja töötada vähemalt 10 a. selles ametis.
10 a. on aga väga pikk aeg.

    Minu töö juures kõige rohkem teeb rõõmu see, kui inimesed tulevad su juurde ja tänavad töö eest.
Viimasel ajal seda juhtub juba päris tihti.
Veel pakub rõõmu mingi kurikaela tabamise hetk, kuid see on väga isiklik tunne.

    Missugused probleemid tuleks lahendada, et politsei töötaks paremini?
Minu arvates kõige suurem probleem kõlab niiviisi: "Ärge segage tööd teha!
!
!
" Ja seda probleemi saab lahendada ainult valitsus ja parlament.
Politseinikud aga teevad kõik ennast sõltuvat, et elada oleks turvaline.

Sõnu 673