I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Ajakasutus    Minu uuringu tegelased on naised ja mehed vanuses 12-65 aastat.
Mõned nendest vallalised või abielunud.
Tahaksin esitada Teile uuringu tulemused.
Rohkem vaba aega on meestel, kui naistel ja isiklikule tegevusele on rohkem aega.
Minu arvates see sõltub sellest, et naised valmistavad toitu ja nendel seetõttu on vähem vaba aega.
Naised kuuluvad rohkem aega majapidamisele ja perekonnale.
Alati naised teevad kõik kodutõod ja kasvatavad lapsi.

Abielunud mehed kuuluvad rohkem aega tasulisele tööle, aga naistest on vallalised kuuluvad rohkem aega.
See sõltub sellest, et meestel on vaja tuua raha koju ja hoolitseda oma pere eest.
Õpivad rohkem vallalised naised.
Muidugi ka mehed õpivad.
Vallalised naised õpivad, sest et nendel veel ei ole pere.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et vallalised inimesed rohkem õpivad.
Aga abielunud hoolitsevad oma pere eest ja rohkem töötavad ja vaba aega vähem.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Iga inimene tahab olla õnnelik ja edukas.
Igal inimesel on oma eesmärk, mida ta tahab saavutada.
Aga kust saab inimene need iseloomujooned saada?
Ma arvan, et inimene ehitab oma elu ise, aga suurt rolli mängivad pere, vanemad, sõbrad, töökaaslased jne.
Minu arvates kõik algab kodust.
Ma arvan nii, sest lapse sugulased, kõige pealt vanemad, on tema jaoks eeskujud.
On vaja last kasvatada nii, et ta oleks töökas, sõbralik ja vastutusvõimeline.
Kui vanemad tahavad, et tema laps oleks edukas, kõige pealt on vaja temas kasvatada töökus.
Näiteks, kui laps alustab oma tööd, siis ta teeks alati kõik lõpuni.
Tahan ka öelda, et mõnikord kool saab lapse iseloomuomadusi kujundada.
Koolis laps otsib esimest sõbra.
Nagu ma lugesin raamatust, inimene elukaar jaguneb kümneks perioodiks ja sel perioodil, millal laps tuleb kooli, ta on väga mõjutatav ning tema eeskujud rohkem sõbrad.
Laps veel ei tea täpselt, mis on halb ja mis on hea.
Siis tuleb kasvatamine perest, kodust.
Kui vanemad ütlesid lapsele, mis on hea ja mis on halb, siis võib-olla laps ei saa teha mis on halb.
Tahan ka öelda, et inimene areneb ja õpib kogu oma elu jooksul.
Inimene õpib kõiki lapseeas, aga pärast ta täidab oma oskusi.
Ja miks me peame õppida?
Et saada teadmised?
Muidugi teadmised õpimine laiendab meie silmaringi.
Kui inimene teab palju asju, ta on hea spetsialist tööturul.

Inimesel on hea võimalus saada endale hea töökohta.
Võin ka öelda, et õpimine kasvatab tervislikku isiksust.
Õpimine ja eesmärk saada hea haridus arendavad inimestel töökust, vastutustundlikust.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et inimene õpib lapseeas, aga pärast ta lihtsalt täiendab oma teadmised ja oskused.

Töökus, viisakus ja muud head iseloomujooned on vaja kasvatada lapsepõlvest, see on vanemate eesmärk.
Sõnu 601