I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   "Kuidas mehed ja naised kasutavad oma aega"    Me tihti räägime, et meil ei ole aega, et teha igasuguseid asju.
Kas me mõtleme sellest miks meil ei ole aega?
Kuidas me kasutame aega?

Statistikaamet näitas kuidas mehed ja naised kasutavad aega.
Kindlasti, kui me räägime vallalistest meestest ja naistest, siis kindlasti näeme, et nendel on rohkem aega iseenda jaoks, näiteks, umbes 675 minutit meestel ja 672 minutit naistel.
Kui me vaatame samadele näiteidele meestel ja naistel, kes on abielus, siis kindlasti näeme vahet.
Nendel inimestel on vähem aega isikliku tegevuse jaoks.
Mis puutab tasulist tööd, siis ikka inimesed, kes on abielus kasutavad selle jaoks rohkem aega, sest perekonnaliikmed, tahavad süüa ja nendel on oma vajadused, mille jaoks on vaja raha.
Rohkem õppivad vabad mehed ja naised ja see on arusaadav, sest lapsi nendel ei ole ja nad teevad karjääri.
Naised ikka kasutavad rohkem aega õppimiseks, sest see on seotud sellega, et tänapäeval naised on iseseisvad.
Majapidamise ja perekonna jaoks kulutavad naised väga palju aega nii vallalised kui ka abielus, palju rohkem kui mehed.
See on looduslik seadus.
Naised on alati olnud koduperenaised.
Võib olla sellepärast vaba aega naistele ei jätku palju, isegi kui nad vallalised.
Mehed ei raiska oma vaba aega, et poedes käia.
Sellepärast või mitte, aga mehedel on palju rohkem vaba aega kui naistel isegi kui nad on abielus.
Võib olla see on seotud majanduskriisiga, mille pärast paljudel inimestel on palju vaba aega.
Aga võib olla järgmisel aastal me näeme, et andmed muutuvad.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Eelmisel nädalal toimus Narva Kolledžis konverents, kus käsitletakse väärtuskasvatusest.
See on tähtis, eriti tänapäeval.
Inimesed muutuvad, muutuvad ka nende lapsed.
See on seotud sellega, et maailm muutub koos meiega.
See kasvatus, mis meile anti kolmkümmend aastat tagasi ei piisa tänapäeva maailmas.
Konverentsil räägiti palju sellest, kuidas on muutunud meie ühiskond.
Räägiti palju ka haridusest.
Mis on tänase hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Siin oli palju argumente.

Muidugi me tahame anda oma lastele teadmisi.
Me kõik teame, et ilma selleta maailmas on raske elada.
Ja see on hariduse peamine eesmärk, kui mitte ainukene.
Kuna me anname inimesele haridust, me peame ka andma talle midagi veel ja see on isegi rohkem kui teadmised.
Juba lasteaiast saadik kasvatavad pedagoogid isikut, või vähemalt proovivad seda teha.
Kasvatajad õpitavad lapsi lasteaias, annavad põhilisi teadmisi grammaatikas, matemaatikas jne.
Natukene rohkem teadmisi annavad pedagoogid koolis.
Aga, kas me võime kindel olla, et kodus vanemad tegelevad lapsega kui isikuga.
Isegi, kui nad teevad seda, selle jaoks paljudel vanematel on vähe aega.
Ja pluss sellele, see on raske töö.
Lapsed on koolis terve päeva jooksul ja tihti õpetajad on nagu vanemad laste jaoks.
Peab andma lapsele, inimesele nii palju teadmisi kui ka head kasvatust.
Peab aru saama, et see on koostöö.
Me kõik töötame koos, et meie inimkond muutuks paremaks.
Ja see oli veel üks väga huvitav teema - kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Iga laps kujundab kodus oma peres.
Jah, see on nii.
Aga siis tuleb sotsialiseerumise protsess.
Kindlasti kõik algab kodust ja jätkab ka siin, isegi kui laps käib lasteaias ja siis kui ta on juba koolis.
Ja siis käsitletakse jälle sellest, et kool ja vanemad peavad koos töötama.
Kool kindlasti kujundab ja peabki kujundama lapse iseloomuomadusi.
See on vältimatu, sellel juhul, kui vanemad saavad seda aru.
Kui juhtub nii, et vanemad ei tegele lapse kasvatusega, siis kindlasti peab seda tegema pedagoog.
Siis tema kujundab lapse iseloomuomandusi.
Üldiselt see oli väga huvitav konverents, kõik teemad olid tähtsad.
Me peame kõik mõtlema sellest kust algab kujundada meie tulevik ühiskond.
Sõnu 775