I OSA. KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelis on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri. KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites 2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus Mehed (vanuses 12-65) Isiklik tegevus                                               675                  655 Tasuline töö                                       147                  253 Õppimine                                           83                    4 Majapidamine ja perekond                99                    178 Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15 Vaba aeg                                            415                  331   Naised (vanuses 12-65a) Isiklik tegevus                                               672                  659 Tasuline töö                                       162                  201 Õppimine                                           92                    7 Majapidamine ja perekond                152                  288 Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14 Vaba aeg                                            350                  268 Allikas: Statistikaamet           Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.   Töökeskkond ja ajakasutus töötajate hulgas Statistikaamet viis läbi uuringuid töökeskkonna teemal. Uuringu raames, mis toimus Eesti elanikute seas, püüdsid välja selgitada meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas. Uuringutes võtsid osa mehed ja naised vanusegruppis 12-65. a, kes oli kui vallalised nii abielused või vabaabielusid. Küsitluses uuriti, kuidas ja kui kaua minutites tegelesid inimesed kasutades oma aja. Suurem osa mehest kasutasid oma aja põhiliselt isikliku tegevuse jaoks. Ma mainin osast, selle pärast, et kahjuks uuringu andmeil ei ole selge üldine arv, kes võttis osa antud uuringus. Ka valmis näidata mõned numbrid, et pildistada erinevusi. Kui ülalmainitud isikliku tegevuse peal mehed kasvatasid 675 min. ja 655 min. (vastavalt vallalised ja abielusid), siis teise soo seas pilt on sarnane - vastavalt 672 min. ja 659 min. Kõige suurem erenevus võib märkida majapidamises ja perekonna tegevuses. Siin on loomulikult naiste tulemus ees. Samuti on teised numbrid meeste seas, kes on abielus või vallaline. Üldiselt kui mehed nii naised kasutavad oma aja sarnane all mainitud tegevustes: isiklik tegevus, tasuline töö, õppimine, vabatahtlik töö ja nõupidamised. Väike erinevus ajakasutuses on tuleb sellest, kuidas ja kui palju tegelevad naised ja mehed oma vaba aega. Siin me aru saame, et kui naised ei omavad nii palju aega puhkamise peal ja tegelevad pereprobleemidega. Endast tahaksin märkida, et aja raiskimise teema on väga aktuaalne meie ühiskonnal. TEINE ÜLESANNE Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL. Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks. Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal. 1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise. 2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine. 3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.   Õnneks võtsin osa väärtuskasvatuse konverentsil, kus põhi diskusiooni teema oli "Isiksuse kasvatamine". Konverentsil vaieldati millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise üle. Samuti räägiti, mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine. Väga hea, et konverentsil mainiti ka tavakoolist. Nii on püsteti küsimus - kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada. Olen valmis näidata antud ürituse üldpild ja teha väike ülevaat. Ka on kasulik peatuda kahel konverentsil käsitletud teemal. Kõik mis puudutab haridusest on juba seotud sellega, kuidas me hakkame saama ühiskonnas. Kui kool annab lastele põhireeglid ja oskusi, siis juba antud omadused peaksid tagada neile õnneliku elu. Aga üldine põhimõtte, mis see on - õnnelik elu, on väga raske ja erinev iga inimeste jaoks! Konverentsil arvati, et kool peaks õppida, kuidas oma elus arendada end ja saada just selliseid teadmisi ja oskusi, millised aitavad enda kasvatada. Samuti on vaieldati seadusandluse üle. Seoses sellega, et meie riigis viimasel ajal oli tehtud väga suur töö seadusandluse muutmises. See puuditab, kui uue gümnaasiumiseaduse muutmisest nii üldise tööst haridusealal. Kokkuvõtteks tahaksin veel kord märkida, et see mis kindlustab õnneliku elu on seotud meie haridusega. Konverentsil räägiti, et on olemas otse side haridusetaseme ja õnneliku elu vahel. Arvan, et tegelikult tavakooli tegevuse peamine eesmärk on teha meist õnneliku inimesi. Samuti valitsus peaks suurendada finanserimine antud valdkonnas. Sõnu 624