I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Keskmine ajakasutus ööpäevas minutites naistel ja meestel.
Selle tabeliga Statistikaamet annab meile infot, kui palju aega naised ja mehed, vanuses 12-65a, kuuluvad oma elule, näiteks õppimiseks.
Võin öelda, et meeste hulgas on tähtis, kas vallaline oled või abielus, näiteks, vallaline mees õppib keskmiselt 83 min päevas, aga abielus - ainult 4 minutit.
Naiste hulgas see on ka oluline.
Võime näha, et vallaline naine õppib 92 min, aga abielus ainult 7 min.
Kui vaadata selle tabeli teist korda, siis võin öelda, et ma ei näinud suurt erinevust naise ja meeste ajakasutuses.
Suur erinevus on vallalise elus ja abielus.
Kui inimene on vallaline siis ta rohkem õppib, temal on rohkem vaba aega, ta rohkem tegeleb isikliku tegevusega.
Aga kui sul on abikaasa, siis pead rohkem töötama, perekond vajab palju aega.
Kui võrrelda vaba aja ajakasutust meeste hulgas vallalise elus ja abielus, siis võime näha, et vallaline mees kasutab 415 min, abielus aga ainult 331.
Praeguses aastas, minu arvates, vaba aja veetmise, isikliku tegevuse ja õppimise aega vähem, kui 2009-2010 aastatel, sest hinnad tõusid ja meie uus valuuta on euro, meie kõik peame rohkem töötama, et võiksime oma perekond toetada ja õppida.
Tasulise töö minutite arv kasvab iga päev, ja 2 eelmise aasta keskmine arv oli umbes 200 min vaadeldeta kas abielus või mitte.

Elu ei seisa 1 kohal ja meie peame temaga edasi minema ja arenema.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Eelmisel nädalal toimus väärtuskasvatuse konverents Pärnus.
Seal oli palju tuntud inimesi ja saadikuid.
Oli kolm põhiteemat:" Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise", "Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine" ja "Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada".
Oli suur diskussioon kahel esimesel teemal, aga kolmas teema oli kõike populaarsem ja rohkem inimesi öelsid oma arvamusi.
Oli öeldud väited, et kool ei pea ja ei saa lapse iseloomuomadusi kujundada, sest perekond peab kasvatama tervikliku isiksuse mitte ühiskond.
Teised aga ei olnud nõus sellega ja argumenteerisid seda, et ainult perekond ei saa iseloomuomadusi kujundada, sest iga inimene elab ühiskonnas ja ühiskond peab kasvatama isiku igas inimeses, sest meie kõik oleme inimesed, mitte loomad.
Kool on väga suur osa inimese elus, sest koolis me õppime kõike, esimene armastus, esimene konflikt oli koolis.
Lasteajas ka õppime, aga ainult koolis me saame aru kõikjast.
Kool annab meile iseloomuomadusi, mis tagavad elu ja ühiskonnas hakkamasaamise, aga iga inimene ise valib on vaja temale need omadused või mitte.
Mina arvan, et hariduse peamine eesmärk on teadmised, aga tervikliku isiksuse kasvatamine on ka tähtis eesmärk.
Kool ilma pereta ei või kasvata isiksuse ja tema algeesmärk alati oli haridus.
Haritud inimene ei ole aga isik kui ta ei tea kuidas oma teadmisi kasutada.
Elu näitab, et paljud inimesi kõrgharidusega praegu elavad õues ja joovad palju alkoholi, nad ei osanud oma teadmisi elus kasutada ja praegu nad ei ole isikut, sest paluvad raha õues.

Võib olla olen mitte tolerantne inimene, aga mulle ei meeldi noored mehed ja naised, kes joovad iga päev, paluvad raha ja magavad õues.
Praegu on palju võimalust oma elu arenema, aga nemad ei kasuta seda võimalust, aga ainult joovad.
See on meie tänapäeva ühiskonna probleem - need inimesed.
Meie võiksime nendele aidata kuid nad tahaksid seda.
Lõpuks tahaks öelda, et need konverentsid on väga vajalikud, sest seal võime näha kes on kes.
Sõnu 729