I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                      675                  655  Tasuline töö                                        147                  253  Õppimine                                            83                    4  Majapidamine ja perekond                  99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised          11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                    672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised         10                    14  Vaba aeg                                           350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Statistikaameti poolt oli korraldatud uuring, mille teema oli keskmine ajakasutus ööpäevas.
Analüüsiti nii naised kui mehed vanuses alates aastasest kuni 65 aastani, nende seas oli nii vallalised kui abielus või vabaabielus.
Küsitlus läbi viidi 2009-2010 aastatel.
Kõige rohkem aega küsitlenud kulutavad isiklikule tegevusele.
Niisugune kõrge näitaja oli kõigi vastanute rühmade vahel.
See on seotud, et iga inimesel sõltumata soost või perekonnaseisust on oma isiklikud asjad, millega ta sooviks tegelda.
Teisel kohal naistel on pigem majapidamine ja perekond.
On teada, et naised on kodu soojuse ja mugavuse hoidjad.
Nii naised kui mehed kulutavad suhteliselt ühist aega vaba aja viibimisele.
Sellele järgneb tasuline töö.
See on loogiline, kuna inimesed peavad teenida raha elamiseks nii enda jaoks kui oma perekonna liikmete jaoks.

Muidugi need näitajad meeste hulgas on kõrgemad, sest tavaliselt arvatakse, et eelkõige mees peab ülal pidama oma perekonda materiaalselt aga naine vaimselt.

Kõige vähem aega kulutatakse õppimisele.
Mulle tundub, et see on seotud sellega, et täiskasvanutel inimestel on juba omandatud haridus ning ümber õppida või täiend õppida suurus ei soovi või ei saa.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Üha tihedamini kaasaaegses ühiskonnas võib kuulata arutelusid kasvatamise küsimuste järgi.
Kasvatuse teema oli alati tähtis ning aktuaalne, sest see on otseselt seotud meie eluga, meie lastega, meie oleviku ja tulevikuga.
Hiljuti viidi väärtuskasvatuse konverents läbi, milles osalesid erinevad kutsutud teadlased, haridussüsteemi töötajad ning iga soovija, kes registreerus enda konverentsile ette.
Väärtuskasvatuse konverentsi käigus pandi tähelepanu mitmele konkreetsele küsimusele.
Üks selline küsimus oli seotud hariduse eesmärgiga: mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Mõlemad need väited omavad omavahelist tugevat side ning üks ei saa olla teiseta.
Niimoodi võib käsitleda seda ütlust järgmiselt: hariduse peamiseks eesmärgiks on tervikliku isiksuse kasvatamine teadmiste abil.
Lähtudes sellest võime öelda, et teadmised annavad inimesele võimalusi, jõudu inimese enesearenguks ja pidevaks enesetäiendamiseks.

Teadmised aitavad inimesel vormistada ja luua tervikliku isiksuse.
Teine küsimus, mis sooviti vaadelda põhjalikumalt oli seotud iseloomuomadustega, mis tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
Nagu kõigil on teada, et meie elu pidevalt muutub, muutuvad ühiskonnas õnnelikku ja edukat elu saavutamise reeglid.
Seega võib oletada, et inimesele tagab ühiskonnas hakkamasaamise niisugune iseloomu omadus nagu kohanemisvõime.
Siin ka võib kuuluda soov aru saada üksteist, olla abivalmis, oskus lahendada konflikte ning minna kompromissile, soov õppida elukestvalt.
Kui rohkem avatud inimene teistele, siis kergem talle luua positiivset suhtlemisvõrku enda ümber.
Kui inimene on ettevõtlikum ning iseseisvam, siis kergem talle leida võimalusi niisuguste suhete loomiseks, mis toob kasu kui ise inimesele nii teda ümbritsevale ühiskonnale.
Sõnu 593