I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675              655  Tasuline töö                                        147              253  Õppimine                                            83               4  Majapidamine ja perekond                     99               178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                15  Vaba aeg                                             415             331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                     672              659  Tasuline töö                                        162              201  Õppimine                                            92                7  Majapidamine ja perekond                    152              288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             10               14  Vaba aeg                                            350              268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   "Meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas".

2010. aastal Statistikaamet viib läbi uuringut teemal: "Meeste ja naiste keskmist ajakasutusest päevas", kus võrreldatakse (2009 ja 2010 aastal) mehed ja naised, nii vallalised kui ka abieluses või vabaabieluses.
2009-2010 aastatel vallalised mehed vanuses 12-65 aastat tegelesid isikliku tegevuseda keskmiselt 675 minutit, mis oli 20 minuti võrra rohkem, kui meestel, kes on abielus või vabaabielus.
Vallalised naised ka tegelesid isikliku tegevusega rohkem, kui naised abieluses.
Tasulise tööga tegelesid rohkem mehed, kes on abielus, aga nimelt 253 minutit päevas, mis oli 106 minutit rohkem, kui meestel, kes oli vallalised.
Naistel situatsioon oli samasugune: uuringu osavõttu naised, kes on abielus töötasid tasuline tööl 201 minutit päevas, mis võrreldes vallalise naistega oli 39 minutit päevas rohkem.

Õppimisega tegelesid rohkem nii vallalised mehed kui ka vallalised naised.
See räägib sellest, et inimesel abieluses ei olnud nii palju aega õppimiseks, kui vallalistel.
Majapidamine ja perekond võtab ka palju aega meestel ja naistel abieluses.
Meestel abielluses see oli 178 minutit päevas, mis oli 79 minutit võrra rohkem, kui vallalise meestel.
Abiellusid naised tegelesid majapidamisega ja perega keskmiselt 288 minutit päevas, mis võrreldes vallaliste naistega oli 136 minutit päevas võrra rohkem!
Muidugi, inimesed, kellel on perekond, tegelevad majapidamise probleemiide lahendamisega iga päev ja loomulikult rohkem, kui vallalised inimesed.
Samuti lapsed võtavad palju aega, sest lapse kasvatamine on väga oluline iga vanemate jaoks.
Vaba aja oli rohkem vallalistel : nii meestel kui ka naistel ja keskmiselt umbes 100 minutit päevas rohkem, kui inimestel abielluses.
See räägib sellest, et inimeselt abielluses puhkavad vähem, kui vallalised.
Aga perekond - on kõige tähtsaim meie elus ja perekonna suhted on kõige kallimad nii meestele kui ka naistele.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Käesoleval ajal väga aktuaalne ja populaarne küsimus meie ühiskonnas: missugused inimesed elavad meie riigis, millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise, missugused tänane hariduse eesmärgid ja kooli mõjutamine lapsele.
Kõik need küsimused oli väatatud konverentsil teemal: "Väärtuskasvatus".
Muidugi, kõik algab kodust.

Vastsündinute lapse elu sõltub tema vanematest, nende eluviisist, nende haridusest ja elusihtist.
Loomulikult igal väike inimesel on juba oma iseloom, aga vanemad ja meie ühiskond peavad aidata lastele saada õnnelikuks ja edukamaks.

Kuidas meie ühiskond võib aidata inimesele?
Esimesena lasteaed ja kool mõjutab lastele ja kool samuti saab lapse iseloomuomadusi kujundata.
Koolis kasvatab lapsel vastutus - see on väga tähtis iseloomuomadus kõikjale inimestele, sellepärast, et vastutav inimene õpib ja tulevikus töötab paremini, kui teised.

See on väga oluline omadus õnneliku elu jaoks.
Koolis ka arengab seltsivus.
Kui inimene on seltsiv, temale on kergem elada meie ühiskonnas, kergem suhelda teiste inimestega.
See on ka oluline omadus õnneliku elu jaoks.
Muidugi koolis kasvatab tähelepanemine.
See omadus on ka oluline töö jaoks ja üldse tavalises elus.
Igal inimesel on isehinnang.
Kui koolis õpetajate ja õpilaste vahel suhted on soojad, kui õpetaja on tähelepanelik lastele, kui aitab lahendada konflikti, siis lapsel kasvab isehinnang, ta mõistab, et ta on oluline osa meie ühiskonnas, ta ei ole üksinda.
Meie tänane hariduse eesmärk on teadmise saamine.
Kuid ka väga tähtis tervislike isiksuse kasvatamine.
Hea kvaliteetne hariduse saamine - see on pea eesmärk meie praeguse elus.
Vanemad unistavad, et neid lapsed õpikisid gümnaasiumites ja ülikoolides.
Lapsed õppivad nii palju, et mõnikord meil ei ole üldse vaba aega, nad ei jalutavad ja suhtlevad oma sõbradega ainult arvuti abiga.
Lapsel tekitavad probleemid suhtlemisega, tervisega, mõnikord nad kaotavad elurõõmu.
Meie ühiskonna jaoks on aga oluline, kui inimesed rõõmustavad iga päev.
Kui inimene on terve, kui inimene on õnnelik, avatud suhtlemiseks, siis ühiskond on terve.
Vanemad ja õpetajad peavad mõistma, et tervis - on kõige tähtis meie elus.
Lähtudes sellest, millest ma kirjutasin, tahaks looda, et meie lapsed kasvatavad õnnelikuim, kui me oleme, ja meie tuleviku ühiskond  - see on tervete inimeste ühiskond.
   Sõnu 794