I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675                  655  Tasuline töö                                        147                  253  Õppimine                                            83                      4  Majapidamine ja perekond                     99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised              11                     15  Vaba aeg                                            415                   331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                    672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                            92                     7  Majapidamine ja perekond                   152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             10                    14  Vaba aeg                                            350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Kas naised ja mehed elavad võrdsatest tingimustest?
2009.-2010. aastate jooksul Statistikaamet uuris kuidas inimesed kasutavad oma aja ööpäevas.
Miks on teadmisi ajakasutuse kohta on nii tähtis?
Kaasaegses maailmas tõstatakse igal inimesel koormust, eriti tööl.
Et olla konkurentsivõimeline vajab küllaltki palju töötada ja ümberõppida.
Aga kuidas oma aja jägada nii, et aitaks mitte ainult tööle vaid ka perele ja oma huvidele?
Uuringu käigul vastasid nii mehed kui ka naised vanuses 12-65 a. Nii vallalised kui ka abielusid.
Taabelist torkab silma, et ainult 4 minutit ööpäevas 83 minuti vastu kulutasid õppimiseks abikaasad, ja kahe korda rohkem vastupidi majatarbimiseks ja pereks.
Arvan, et kõikidele on selge, miks toimub just nii: sest vallaline mees vastutab ainult ennast.

Naistel selles küsimus on nii sama lugu: perenaine võib õppimiseks ainult 7 minutit pühendada päevas 92 vastu.
Huvitav on ka see, et naised kulutasid vähem aega, ka vaba aja veetmiseks.
Umbes 2 tundi rohkem lubasid mehed endale lõdvestada (746 minutit meestel 618 naistel = 128 minutit ) naiste vastu.
Töötasid nii mehed kui ka naised umbes võrdselt.
Missugused järeldused võib teha tabelite vaadates?
Esialgul on see, et kulutasid vallalised mehed rohkem aega iseenda arendamiseks.
Naiste elu on ikkagi raskem võrreldes meestega.
Aga mul kerkib küsimus: kui naised ja mehed töötasid umbes samasugune, kas naiste tööpalk võrdleb meestega?
Selline taabel kindlalt väidab, et ei saa öelda meeste ja naiste võrdsusest.
        TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Mõttet pärast väärtuskasvatuse konverentsi külastamas.
Arvan, et iga mõtlev inimene kord elus küsis iseennast mis tähendab väärtuskasvatus ja kes peab selle eest vastutama ja hoolitsema?
Kas ainult kool või pere peab lapsi arendama.
Tartus toimus kolmepäevaline rahvusvaheline konverents, kus arutati küsimusi, mis on seotud väärtuskasvatuse küsimustega.

Esinesid erinevaid spetsialiste: eelkõige psühhologid, haridusministeeriumi esindajad, õpetajad.
Konverentsil oli ka avatud mikrofon, kus võib iga huvitaja selle küsimusi kohta sõnu võtta või kõnet pidada.
Väga huvitav oli osa, kus haridusministeeriumite esindajad tutvusid uue riklikku õppekava eesmärkidega.

Rõhutati ka see, et muutuvas maailmas muutuvad ka hariduse peamisteid eesmärke.

Kui vanal ajal õppeprotses oli suunatud eelkõige teadmisi hankimise peale, siis praegu on õppeprotsess on kahe otsaga asi.
Kuna varem ei olnud selles küsimuses asjatundja, aga konverentsi käigus minu vaatekoht hariduse eesmärkide kohta pööras ümber.
Mind veendusid haridusetundjad, et on peamine eesmärk ikkagi tervisliku isiksuse kasvatamine.
Ainult isiksuse iseloomuomaduse arendamise läbi võib häid tulemusi nii ka õppimises, kui ka teistes tegevustes saavutada.

Vapustav oli ka see, et koolis on praegu ettenähtud nii nimetatakse "kujundav hindamine".
Eestis ei ole varem levinud selline hindamistrateegia aga USA-s või Inglismaal see töötab  juba ammu ja aitab eelkõige tõsta õpilasi enesehinnangut.
Esitlesid ka "Eesti vanemate Liige" esindajad, kes räägisid sellest, et peavad kool ja pere pidevalt koostöö tegema.
Kui kaps 8 tundi päevas ja viis korda nädalas oma aja koolis veedab, siis kellel on vastutust lapse iseloomuomadusi kujundamisest?
Ei saa pooleks jagada kooli vastutust õppimise eest ja pere vastutust isikliku arendamise eest.

Kokkuvõtteks, tahan öelda, et on väga oluline, et meie lapsi väärtuskasvatust ja peavad kui meie riik ja ühiskond nii ka kool ja pere hoolitsema iga lapsi väärtuskasvatuse eest.
        Sõnu 682