I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675                  655  Tasuline töö                                        147                  253  Õppimine                                             83                     4  Majapidamine ja perekond                      99                  178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised              11                    15  Vaba aeg                                            415                   331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                   672                  659  Tasuline töö                                      162                  201  Õppimine                                           92                     7  Majapidamine ja perekond                   152                 288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             10                    14  Vaba aeg                                           350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Mille peale me raiskame aega?
Minu eesmärk on analüüsida ja teha kokkuvõte meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.
Mehed.
Uuringud näitasid, et nii vallalised kui ka abielunud mehed vanuse vahemikus 12-65 peaaegu ühtemoodi raiskavad oma aega.

Rohkem aega nad pühendavad isiklikustele tegevustele, see võtnud üle kuuesaja minutit päevas.
Edasi tulevad vabaaeg ja seejärel ainult tasuline töö.
Sellest selgub mis on prioriteedis, kas raha hankimine või enesetunne.
Majapidamisele ja perekonnale abilunud mehed raiskavad rohkem aega kui vallalised ja see on arusaadav.
Võib olla sellega on võimalik selgitada, et vallalised mehed pühendamas õppimisele rohkem aega ja üldse ei taha tegelda vabatahtliku tööga ja nõupidamisega.
Kaks viimast tegevust abielunutel mehedel saavad 15 ja neli minutit päevas, mis on üsna vähe.
Naised.
Selle vanuse vahemikus ja pereseisundis naiste seas on kaa prioriteedis isiklik tegevus.
Tasuline töö ja vabaaeg natukene eralduvad, aga nii nagu mehedel need kolm tegevust on kõige tähtsamad nende leus, aga majapidamine ja perekond mitte vähem olulised, sest nii abielunud kui ka vallalised naised pühendavad sellele üle 150 minutit päevas.

Õppimisega ja vabatahtliku tööga ja nõupidamisega on selline olukord nagu mehedel.
Kokkuvõte ja kommentaar.
Naistel on vähem vabaaega kui mehedel seoses sellega, et nad rohkem tegelevad majapidamisega ja perekonnaga.
See näitab, et meil on aja jaotus ja kohustuse jaotus mehe ja naiste tegevustele.
Analüüs on koostatus iseseisvuse sotsioloogiga.
     TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Hiljuti olnud väärtuskasvatuse konverentsil palju räägiti noortest.
Selle konverentsi käigus mina kuulsin palju huvitavaid ideed ja pakkumisi.
Tahaksin lähemalt peatuda hariduse peamises eesmärgis ja lapse iseloomuomaduste kujundamisel.
Nagu oli meenutatud konverentsil hariduse peamine eesmärk koosneb nii teadvustel kui kaa tervislikust isiksustest kasvatamisest.
Seoses sellega on vaja tähelepanu pöörduda kumb selle aspektidele.
Otsustati, et eelkõige on vaja kasvatada tervislikke isike.
Selle idee toetamiseks on üle töötanud projekt, mis on suunatud luua uued sotsiaal koolitused vanemate jaoks.
Need koolitused eelvaatavad  koolitada inimesi õigel ajal märkama ja oskama reageerida juhtumitele, kui laps tunneb vajadust abil aga ei suuda sellest öelda milliste traktorite tõttu.
Konverentsil on kõlanud selline idee, et ainult tervislik isik saab häirideta saada teadmisi ilma puudeta.
Teadmiste kasvatamine on muidugi kaa oluline.
Selle jaoks, et parandada ja tõusta laste teadmiste kvaliteet, oli arengu programmi ettepanek.
Selles meile aitaks uus hariduse süsteem.
Eeldati, et kui Eesti oleks sarnane soomlastega haridus süsteem, siis oleks muidugi parem, seetõttu praegu juba töötavad selle projekti kallal.
Lisaks sellele, olnud kaa ettepanekud parandada laste iseloomuomadused.

Praegu Eesti kokku puutus selle probleemiga, et palju lapsi tulevad kodust ärritunud või absoluutselt mitte viisakad.
Nagu rääkis psühholoog: "Mitte kõik läheb kodust ja koolis on aga võimalused laste iseloomuomadused kujundada".
Selle probleemi lahendamiseks on vaja korraldada lastevestlused laste psühholoogiga.

Nende vestluste jooksul on võimalik kõike paremaks muuta.
Nagu kõikidele näis see konverents oli väga vajalik, et aru saada ja üle rääkida probleeme ja nende soobiv lahendus.
Peamiselt kõik takistused laste arengute teel olid võtnud tähelepanule.
Kõik konverentsi liiged ütlesid oma arvamust mitte kartes kriitikast nende aadressile.
Palju oli räägitud eest ja vastu aga kõik olulised on.
Sõnu 672