I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675               655  Tasuline töö                                        147               253  Õppimine                                            83                   4  Majapidamine ja perekond                     99                178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                 15  Vaba aeg                                            415                331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                    672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                   152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised            10                    14  Vaba aeg                                           350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Kuidas kasutavad inimesed oma aega ööpäevas?

Lugupeetud lugejad?
Täna ma tahan Teile esitada niisugune huvitava informatsiooni, kuidas inimesed kasutavad oma aega ööpäevas, mis nad teevad ja mis võtab kõige rohkem aega.
Uuring oli veendunud 2009-2010 a. Uuringus osalesid mehed ja naised vanuses 12-65 a. Nad olid nii vallaline, kui ka abielus või vabaabielus.
Uuringukoostajad pakusid kuus sfääri, kus võib oma aega kasutada: isiklik tegevus, tasuline töö, õppimine, majapidamine ja perekond, vabatahtlik töö ja nõupidamised ja vaba aeg.
Kõige rohkem aega nii mehed ja ka naised kasutasid isikliku tegevuse.
Ja see pole sõltus kas inimene on vallaline või abielus.
Teises kohas on vaba aeg.
Tasuline töö mehed ja naised seisid kolmandale kohale.
Sii inimesed, kes on abielus või vabaabielus kasutasid rohkem aegu, kui vallalised inimesed.
Võib olla see on seotud vastutustunnega oma pere eest.
Neljandale kohale on majapidamine ja perekond.
Naised suhtuvad peresse ja majapidamisse vastutustundlikum, kui mehed ja kasutavad siin rohkem aega.
Huvitav, et õppimine mängib suurt rolli vallalise inimese jaoks.
Ma arvan, et neil on rohkem aega et õppima aga inimesed, kes abielusid kasutavad oma aega teispidi.
                   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Tere päevast lugupeetud internetiportaali luugejad!

Iga päev maailmas toimuvad erinevad sündmused, mis me võime internetist, telerist teada.
Tänapäeval internet on kõige populaarsem allikas, kust me võtame informatsiooni, suhtleme omavahel, jätame oma komentaare.
Ma tahan ka Teiega jagada.
Mitu päevade tagasi ma osalesin konverentsil.
Konverentsil arutleti mitmesuguseid küsimused ja probleemid aga kõige suurem diskussioon oli kahte teemade vahel.
Alustan esimesest teemast, milline minu arvamusel oli kõige populaarsem konverentsil.
Ta oli formuleeritud nii: Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Ma tahan Teiega jagada oma arvamust seda teema kohta ja ka juutustada, mis räägiti üldse konverentsil.
Ma arvan, et mitte keegi ei saa kahelda, et haridus mängib suurt rolli iga inimeste elus.
Konverentsi osalejad märkasid, et tänapäeval suur osa noorukidest tahavad kõrkharidust saada.
Ja see on väga positiivne ja rõõmustab, et meie noored inimesed tahavad olla haritud ja usuvad tulevikusse.
Aga peamine küsimus oli ikkagi selline: Kas ainult teadmised aitavad meil elus või inimene peab ka tervikliku isiksuse olema?
Mis minusse puutub, arvan, et iga inimene on juba isiksus.
Iga inimene on unikaalne, individuaalne ja teadmised aitavad meile terviklikuks isiksuseks saada.
Veel üks küsimus arutleti konverentsil, mis kutsus suurt huvi: Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Suur osa osalejad rääkisid, et kodukasvatamine mängib suurt rolli lapse elus.
Kohe võib näha, kui laps läheb kooli, milline ta on.
Kool muidugi aitab kujundada iseloomuomadusi, aga neid suurt osa kujundatakse juba lapsepõlvest.
Koolis laps õpib, saab teadmised, kool võib aidata tuleviku eriala valimisel.
Lõpuks tahan veel öelda, et iga inimene ehitab ise oma elu ja ta on oma elu kuningas.
Kõik sõltub inimesest, tema elu ja tulevik.
        Sõnu 633