Mina ja Eesti  Umbes 7 aastat tagasi ma olin Sloveenias eesti naiskoori kontserdil.
Kui ma näin seid ilusaid tüdrukuid, ... 2 aastat tagasi, suvel, ma tegin Baltireisi.
See oli mul esimene kord Eestis.
Mulle meeldis kõik: eesti keel, linnad, inimesed, meri, pidud... sellepärast ma otsustasin Eestisse tagasi minema.

Pool aastat ma õppisin eesti keelt Viini ülikoolis.
Võib-olla see on raskim keel maailmas, aga see ei olnud oluline.
Ma tahtsin Tallinna minna.
Nüüd ma näen, et mu püüdud olid hinda väärt.

Eesti ja Sloveenia on väikesed riigid, sellepärast mul ei ole raske siin elada.
On natuke külmem, aga mulle meeldib väga, kui kevadel kõigal eestlased naeravad ja elu kaifivad.
Restoranides on mõnikord raske maitsevat praadi tellida, aga see ei ole suur probleem.
Ma pean alles  Mu karakter on siin veidi eksootiline.
Minu "tule" põhjustab tihti imelikud reatsoone nägudel, aga ma juba võtsin eesti mõnu vastu ka.

Peaasja, ma kohtusin mitu eesti tüdrukutega!
Nemad ei ole alati lihtsad, aga kuidas maailm näeks välja, kui inimesed oleks liiga sarnased.

Eesti õlu ei ole alati parim, aga mitu klaasi viini pärast, unustatakse kõik.

Ma arvan, ma jaksan Eestis kauam elada.
Tallinn on väga noor ja huvitav linn (Koplita), kus elu maitseb natuke liiga soolane, aga kenad tüdrukud teevad seda küllalt magus.

Nüüd mulle tuli meelde veel üks asja: kui eestlased on paha tuju või kui nad on ebaviisakad, ma ainult ütlen "Hed aega" ja naeratan.
Võib - olla nad naeratavad järgmine kord ka.