Eesti ja leedu üliõpilased: sarnasused ja erinevused                Mõlemad ülikoolid, nii Vilniuse, kui Tartu, on kaks vanimatest ja kuulsaimatest ülikoolidest Ida-Euroopas.
Vilniuse ülikool on asutatud 1579. aastal ja Tartu - 1632. aastal.
Mõlemal on väga vastuoluline ajalugu.
Palju kordi nad olid olnud tõusnud, alla käinud, elustunud ja suletud.

Ma õpin eesti keelt Vilniuse ülikoolis.
Eelmisel semestril mul oli võimalus Tartu ülikooli õppima minna üheks semestriks, sellepärast saanneid võrrelda.
Mõlemad ülikoolid peaksid olema sarnased, aga nad on täiesti erinevad.
Vilniuse ülikool töötab vana süsteemi järgi, bakalaureusõpe on neli aastat ja magistriõpe on kolm aastat.
Aga Tartu ülikoolis on tehtud reform ja bakalaureusõpe kestab kolm aastat, ja magistriõppes üliõpilased õpivad kaks aastat.
Mis süsteem on parem, raske öelda.
Vilniuse ülikoolis üliõpilased õpivad kauem, aga rohkem süvitsi.
Kuna nende õpingud kestavad kauem, siis üliõpilased ei saa täisajaga tööd teha ja raha teenida.
Tartu ülikoolis õpingud kestavad lühemalt, aga nad on intensiivsemad ja kuid mitte nii ammendavad kui Vilniuse ülikoolis.

Mõlemad ülikoolid asuvad vanades ja ilusates hoonetes, aga Tartu peahoone on väga hele ja ilus võrreldes Vilniuse ülikooli peahoonega.

Filoloogia osakonna auditooriumid on remonditud ja varustatud uutega õppevahenditega.
Seal üliõpilased peavad rohkem iseseisvat tööd tegema.

Näiteks, kui ma õpisin morfoloogiat Tartu ülikoolis, kodus pidin teooriat lugema ja loengutel praktiliseid harjutusi tegema.
Mu arvates, see on väga hea süsteem, sest kui tekib mingi küsimus, sellele võib vastata õppejõud ülikoolis.

Auditoorne töö oli üsna huvitav.
Tegin palju harjutusi, mis olid väga erinavad: mõned olid raskemad, mõned - kergemad.
Õppejõud olid abivalmid ja sõbralikud.
Nad suhtlesid üliõpilastega väga soojalt, palju teravmeelitsesid.
Aga samal ajal pidime õppima väga intensiivselt.
Väga sageli kirjutasime kontrolltöid, kaks korda semestris kollokviumit.
Aga kui kõvasti õpid, sessioonit sul ei ole - õppejõud arvestavad sinu tööd semestri ajal.
Ma arvan, et see on õige seisukoht eksamitesse ja kogu õpingutesse, sest kui ma olen õppinud kogu ajal, siis ma juba kõik oskan, mida pean oskama.
Eriti see kehtib sellel juhul, kui õpitakse keelt.

Vilniuse ülikoolis filoloogia osakonnas süsteem on täiesti erinev.
Esiteks me peame istuma auditooriumides, mis on väga halvas korras.
Paljud ei ole remonditud, mõned isegi haisevad hallituse järele.
Ainult mõned auditooriumid on remonditud ja sobivad õppimiseks.
Kuid tingimused on kehvad, õppejõud on head oma ala spetsialistid.
Paljud loengud on kasulikud, aga ka võiks olla rohkem iseseisvat tööd.
Ei ole mõtet loengutele minna, kui võid kodus materjali läbi lugeda ja siis juba loengutel harjutusi teha.

Õppejõud on väga õnnelikud, kui üliõpilased küsivad midagi nende käest.
See on pisut naljakas, sest sagedamini mitte keegi mitte midagi ei küsi.
Ma arvan, et niimoodi on paljudes ülikoolides.

Vilniuse ülikoolis ei saa kõrvaleriala võtta, kõik loengud toimuvad esimesest nädalast kuni viimaseni.
Ei saa ka soovitavaid aineid valida.
Tundub, et kord Tartu ülikoolis ei ole nii range.
Aga vist see on lihtsalt niisugune mulje.

Tartu ülikoolis ma õppisin koos kohalikute üliõpilastega.

Ainult paar loengut toimus vahetusüliõpilastega.
Peaaegu kõik mu kaasüliõpilased olid venelased.
Kõigepealt oli väga raske nendega suhelda, sest nad rääkisid omavahel ainult vene keeles, aga päris mõnda aega ma hakkasin vene keeles rääkima ja rohkem suhtlema.
Tudengid olid väga sõbralikud ja ei olnud nende vahel mingit pinget.
Mitte keegi ei kadestanud üksteist heade hindade pärast.

Õhkkond oli tõesti väga mõnus.

Mulle tundus, et Tartu ülikoolis ja mitte ainult ülikoolis suhted eestlaste ja venelaste tudengite vahel on päris keerulised.

Nad koostavad kaks erinevat kogukonda.
Vilniuse ülikoolis on üks sõbralik kogukond.
Kõik suhtlevad omavahel ja see ei sõltu sellest, kes sa oled: poolakas, venelane või leedukas.
Mitte keegi ei hakka mõtlema, et oled halvem inimene, sest sa ei ole leedukas.

Eestlased on väga tagasihoidlikud ja ujed.
On väga raske nende hulgast sõbrad üles leida.
Ma proovisin kuidagi eestlastega suhelda, aga mõnikord see oli lihtsalt võimatu.
Nad on nii ettevaatlikud, et mõnikord tundub, et eestlased tõesti väga külmad ja ebasõbralikud inimesed.
Aga ma usun, et niimoodi ei ole ja see on vale mulje.

Nagu juba alguses olin öelnud, Tartu ja Vilniuse ülikoolid on väga erinevad.
Mõlemal on oma eelised ja puudused.
Nii Vilniuse, kui Tartu ülikoolis on mõnus õppida.
Nendel on oma vaim ja mõlemas midagi võlub.
Olen õnnelik, et on olnud selline meeldiv kogemus õppida Tartu ülikoolis.