Uurimiseks ma valisin kaks ajalehte Äripäev ja SL Õhtuleht.
Et oleks paremini ja lihtsam neid omavahel võrrelda, ma võttsin kaks numbrit Äripäevalehe ( üks- nädalavahetuse numbrit ja teine- esmaspäeva nimbrit) ja kaks numbrit SL Õhtulehe ( üks- nädalavahetuse numbrit ja teine - teisipäeva numrit).
Minu uurimistöö eesmärk on võrrelda ajalehte omavahel, ning mitte ainult leida erinevusi, vaid ka analüüsida ajalehtede ülesehitust õppitud materjali põhjal.
Esialgu ma püüan põhjalikult kirjeldada Äripäeva ajalehe struktuuri, siis pärast Õhtulehe struktuuri, ning siis võrdlen neid omavahel ja annan oma hinde, mis on selliste ajalehtede plussid ja miinused.

Äripäev  (nädalavahetus, 9.-11.
märts ja esmaspäev, 12.

märts 2007)    Äripäev ja Äripäev nädalavahetus eraldavad üks teisest juba esilehel, isegi ajalehepea (päise) kirjutamise viisil.
Mõlemad pealkirjad on kirjutatud valgete tähtedega punases ribas, aga Äripäeva nädalavahetuse  väljaannes on kujundatud ainult kaks esimesed tähed ÄP ja kõrval number 2. See erinevus köidab kohe tähelepanu, ning on arusaadav, et ajalehtede sisu on natukene erineb.
Omaette ajaleht Äripäev on ettenähtud inimeste jaoks, kes tegelevad tõsiste asjadega, näiteks, äriga või majandusega, või lihtsalt tahavad olla kursis, mis toimub nii eesti, kuid ka maailma majanduses.
Seepärast ajalehe stiil on allasurutud.
Nädalavahetuse väljaannes on aga stiil natukene lõbusam ja eredam.

Äripäeva päise all on kirjutatud nädalapäev, kuupäev , väljaanne number ja hind.
Ajalehe alamisel vasakul serval on kirjutatud veel punasel ribal valgete tähtedega veebiadress ja kõrval hallil ribal uus huvitav informatsioon, mis võib lugeda veebis igal päeval alates 12.
00 kellast.
Ajalehes on kasutatud  palju erinevaid kujundusvahendeid: erinevad jooned, raamid, võib kohtada palju erinevaid trükikirja suuruseid, pealkirja trükikirja stiil erineb samuti järgnevast tekstist; igal leheküljel Äripäeva leheküljel võib näha, et kuidas tavaline kiri varieerib rasvase kirjaga, see toimub nii, et kõige tähtsam informatsioon, mis on kirjutatud rasvases kirjas paikneb erinevates kohtades leheküljel, ja seepärast esimene pilk, avanedes lehekulje, on väga hajameelne.
Ajalehes kohal on rohkem 4 põhivärvi: punane, hall, must ja valge( arvesse võtmata reklaami).
Nädalavahetuse Äripäevas on veel natukene sinist ja helesinist värvi.
Väga palju, minu arvates, kasutatakse punast värvi, see köidab väga hästi lugejate tähelepanu ja teeb natukene eredam nii, et ei hakkaks igav ja väsitav lugeda, kuigi samal ajal see ei ületa piiri ja stiil jääbki allasurutud.

Päevalehe esiküljele on paigutatud tähtsamate lugude artiklireklaamid, mille järg võib lõppuni lugeda märgistatud punase värviga leheküljel.
Punase kirjaga on ka märgistatud ajalehe osad, nt uudised, börs, auto, noored, arvamus; ärgipäevases Äripäevas on veel niisugused osad (mis on ka märgistatud punase värviga) nagu vaatlus, kinnisvara, koolitus, tööstus ja reklaam.

Nädalavahetuse Äripäevas uudise osas võib veel leida allosad, mis on kirjutatud suures rasvases hall kirjas ja paigaldanud vertikaalselt.
Need allosad on luubi all, portree ja vaatlus.

Äripäeva ajalehes on palju ruumi eraldanud reklaami jaoks, isegi on spetsiaalne osa, kus võib leida erinevaid reklaame erinevate valdkonna jaoks.
Peamiselt reklaam on paigutatud ühes kohas nii, et see ei ristu lehekülgedel tõsise artikliga Ainult ühel leheküljel  tõsise artikli all  paiknes kohvimasina reklaam.
Kuigi niisiguses tõsises ajalehes nagu Äripäevas  võiks reklaami koondada.
Peale reklaami Äripäevas on ka palju pilte, mis väärivad eritähelepanu.
Ajalehes on väga vähe dünaamiliseid fotosid, ehk sündmusfotosid, mis on väga haruldane ajalehe jaoks.
Paljud fotod on objektfotod, kus võib näha ehitiseid, sadama jt.
Ja kõige rohkem võib leida ajalehest portreefotosid.
Ühesõnaga ajalehes domineerivad staatilised fotod.
Igal fotol on olemas pealkiri, kuigi mitte alati see paikneb mugavas kohas.
Mis puudutab portreefotosid, siis neid on palju, eriti on palju väikeseid inimeste portreefotosid, kes avaldavad oma arvamust või kellest on artiklis juttu.
Paljud need väikesed portreefotod on ebaõnnestunud, minu arvetes, sest  enamik inimeste portreedest ülevalt osa ära lõigatud ja jääb selline mulje, et inimesel on pool pead puudu.

Peale fotode ajalehes on küllaltki palju erinevaid diagramme ja artikkleid, kus võib leida palju arve ja numbreid.
Ajalehes igal leheküljel saab ka kohtada palju poliitikute ja ärimeeste tsitaate, mis teeb selle ajalehe mitte nii kõhn arvete ja diagrammide hulgas.

Mulle väga meeldis veel see, et toimetajate andmed on väga hästi nähtavad ja leidavad, nad asuvad igal leheküljel ühes kohas: lehekülje ülemal vasakul või paremal serval.
Rasvase kirjaga on kirjutatud toimetaja nimi ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-maili aadress.

Mis puudutab keelekasutust, siis stiil on allasurutud, artiklid ei ole raske lugemiseks, kuid kasutatakse poliitilisi ja majanduslikke mõisteid ja kohtub, nii nagu ma juba ütlesin, palju arve.
Omaette laused on lakoonilised, ei sisalda liigseid sõnu ja ei pinguta lugeda.
Enamik artikleid on ka lakoonilised, mis sisaldavad ainult otstarbelist informatsiooni.
Veerulaius ja veerupikkus on küllaltki väikesed.
Ühel leheküljel võivad mahtuda 5-6 väikesed artiklid, nii, et ühelt leheküljelt võib leida palju vajalikke informatsiooni.
Minu arvates, see on väga mugav tehtud, eriti ärimeeste jaoks, kes on alati kinni ja ei ole palju aega liigse lugemise jaoks, kuigi tahavad olla kursis, mis toimub nende tegemisvaldkonnas.

SL Õhtuleht  ( nädalavahetus, 10.
märts ja teisipäev, 20.
märts 2007)    Ma valisin SL Õhtulehe nädalavahetus ja SL Õhtulehe teisipäev.
Nii nagu Äripäev ja Äripaev nädalavahetus erinevad mõlemad Õhtulehed juba esilehel üks teisest ajalehepea kirjutamise viisil.
Aga see erinevus ei ole nii suur ja märkav.
Ärgipäevane Õhtuleht on kirjutatud valgete tähtedega punasel ribal ja nädalavahetuse Õhtuleht on kirjutatud vastupidi punaste tähtedega valges.

Päise all on kirjutatud kuupäev, hind Eestis ja hind Soomes, veel on suure tähtedega kirjutatud, missugune on päeva väljaanne tiraaž, mida ei olnud Äripäevas, aga, minu meelest, see on tähtis.
Keskpunktis on kujundatud kõige huvitavam ja tähtsam artikli reklaam, mis võib lugeda selles ajalehes, nii nagu Äripäevas.
Selle suure artikli reklaami all paiknevad ka teiste artiklite reklaamid, kuid nad on palju väiksem ja kujundatud punastes raamides.
Need artikli reklaamid sisaldavad fotosid, artiklipealkirja ning allpool on kirjutatud, millest ajalehe osast võib selle artikli leida ( uudised, sport jne).Ajalehe allpool on kirjutatud punasel ribal peale veebi aadressi, veel vihjetelefon ja 2 telefoninumbrit, kuhu võib hellistada kojukande tekkinud probleemide puhul (mida Äripäevas ei olnud).

Lehe kujunduses on kasutatud erinevaid kujundusvahendeid: trükikirju, värve, jooni ja tühja ruumi.

Õhtuajaleht on palju eredam kui Äripäev, siin on kasutatud palju erinevaid värve, kuigi esilehel rohkem domineerivad punane ja sinine värvid.
Esilehe teeb eredaks veel see, et ajalehe köide on kujundatud sinises ja punases värvides, nii et need sinised-punased ribad vahelduvad omavahel.
Ajalehte osad on jagunenud natuke segaselt.
Alustab ajaleht osaga "uudised", mis on kirjutatud suurte valgete tähtedega suurel punasel ribal, edasi aga igal teisel leheküljel on kirjutatud ülemal serval punaste tähtedega uudised, edasi reklaam ja siis jälle suure valgete tähtedega osa "arvamus" hallil ribal, edasi samamoodi osa "elu "kollasel ribal, osa "tarbija" rohelisel ribal, osa "auto" sama värvi ribal ja osa "täna" sinisel-rohelisel ribal.

Õhtuajalehes on väga palju pilte, enamik neist on koomilised ja karikatuurid.
Mis puudutab fotosid, siis Õhtulehes neid on küllaltki palju ja erinevaid stiili, siin võib leida sündmusfotosid, mis teevad ajalehe dünaamiliseks, võib leida ka hästi lavastatud portreefotosid, ja peaaegu igal leheküljel on siluett-fotod.
Mis puudutab fotosuurust, siis palju neist on ebaõnnestunud ja paljude fotode suurus on nii suur, et võtab peaaegu kaksiklehekülgedest.
Vaatades hiigelsuuri siluett-fotosid - see hirmutab.
Võib olla idee on selles, et äratada huvi lugemiseks, aga osutus vastupidi- see natukene eemale peletab.
Mitte igal fotol on olemas allkiri ning paljudel fotodel üldse ei ole fotoallikaid.

Ajalehe veerulaius ja veerupikkus on minu meelest normaalsed.
Lugedes silmad ei väsita ja veergud varieerivad.
Kasutatakse küllatki palju plokk-kirja, eriti tähtist informatsiooni eristamiseks, mis on kirjutatud rasvase punase kirjaga.

Õhtulehes on palju telefoninumbreid, aga ma ei leidnud ühtegi toimetaja andmeid, isegi kui see on olemas, see ei ole märkav ja on vaja palju lehitseda, et neid üles leida.

Mis puudutab keelekasutust, siis Õhtuajalehes on rohkem jutustav stiil, kasutatakse palju sissejuhatava kõnet ja otse kõnet.
Mõnedes artiklides kasutatakse palju sõnu ja hüüdsõnu, mis ei vastata kirjakeelele.
See ajaleht on mõeldud inimeste jaoks, kes tahavad lihtsalt teada saada uudist, mis ei ole nii aktuaalne ja tähtis ning leida midagi huvitavat ja kasulikku enda jaoks.

Analüüs    Olen võrreldanud kaks erinevat ajalehte.
Äripäev ja SL Õhtuleht on täitsa erinevad.
Esialgu need ajalehed on mõeldud erinevate rahvakihide jaoks.
Seepärast keele stiilid erinevad üks teisest.
Äripäev on mõeldud inimeste jaoks, kellel on kogemus majanduse ja poliitika valdkonnas, või vähemalt nad tunnevad huvi selle vastu.

Sest mõnedes artiklides kasutatakse spetsiifilised diagrammid, mis teiste inimeste jaoks ei ole nii huvitav või lõppuni mitte arusaadavad.
SL Õhtuajalehes võib leida ka tõsiseid artikleid, kuid rohkem, minu meelest, see ajaleht on mõeldud ajaviide jaoks.
Artiklid on lihtsad, arusaadavad ja palju tähelepanu pühendatakse elanikkonna elule.
Paljud artiklid Õhtulehes on kuulsustest ja poliitikutest, seepärast paljud uudised ei ole sajaprotsendiliselt tõepärased.

Mis puudutab ajalehtede kujundust, siis, nagu ma olen juba maininud, Õhtuleht on eredam kui Äripäev, võib leida rohkem spetsiifilisi kujundeid,värvilisi kaste,mis teevad selle ajalehe lõbusam ja köidavad tähelepanu.
Nii nagi Äripäevas, Õhtulehes on palju reklaame, isegi liiga palju.
Mis mulle ei meeldinud on see, et Õhtulehes küllaltki palju tühja ruumi ning on palju informatsiooni, mille, minu arvates, ei loeta.
Näiteks, teisipäevases Õhtulehes on pooleldi kirjutatud koomiksid, mis on mõtetud ja mida keegi ei loe.
Samal ajal Äripäevas eksisteerib range struktuur, igal leheküljel on väga palju informatsiooni, ei ole isegi tühja ruumi.
Artiklid on hästi tihedalt trükkitud.

Fotod mõlemades ajalehtedes ei ole hästi õnnestunud.
Eriti, mulle üldse ei meeldinud fotosid Õhtujalehes, kus õudsalt suured fotod ületavad raami piiri.
Palju parem on ka Äripäeva paberi kvaliteet.
Mis mulle meeldis on see, et mõlemadel ajalehtedel on kasutatud palju veergu, seepärast veerud tulevad lühemad ja tekst tundub lühem tervikuna.

Kokkuvõte    Võrreldes kaks ajalehte, ma tegin järeldust, et mõlemad ajalehed on küllaltki erinevad ja neil on palju aspekte, mille võiks omavahel võrrelda.
Ma ei saa öelda, milline ajaleht on parem, milline- halvem, sest nad on erinevatest valdkondadest.
Kuigi ma võin öelda, et, minu meelest, Äripäev on tehtud ausameelselt ja rohkem jõudu on rakendatud sisule.